DESENTRALIZASAUN Fahe Kadeira, Ga Governu Sentral Fase Liman?
Husi Crispin da Costa Perreira
Intrudusaun
Instrumentu
desenvolvementu barak mak governu utiliza ona hodi responde ba problema nebe
ligadu ho desenvolvementu Timor Leste. Dala wain sociadade rona ona politika
hanesan tuir mai nee; Programa Desenvolvementu Distritu (PDD), Programa
Desenvolvementu Lokal (PDL), Programa Desenvolvementu Sukus (PDS) no Ajencia
Desenvolvementu Nacional (ADN). Politika hirak refere governu kria atu reponde
prekupasaun povu tomak konaba desenvolvementu rai-laran nebe sei mukit los hodi
difikulta movimentu populasaun no atividades investementu domestika no-mos
esternu. Aliende nee, politika sira nee mos kria ho objetivu; lori desenvolvementu
besik ba povu nebe hela iha area distritu no rural hodi atende problemas nebe
povu infrenta. Tinan sanulu kotuk sai hanesan lisaun ba ita tomak atu sujere ba
governu katak politika hirak nee la-konsege hetan rejultadu diak tuir
espektasaun nebe governu planeia ona. Failancu barak mak akontese nune’e halo
estadu lakon osan i fatin seluk povu mos lakon fiar ba promesas nebe politikus
alerta iha momentu kampanye. Faktus hatudu katak estradas, pontes, eskolas,
nsst barak mak halo atravesa politika desenvolvementu iha leten maibe nia
rejultadu mukit tebes no la-reflete planu nebe governu traxa. Lolos karik instrumentu
politika desenvolvementu nebe mensiona nudar mata-dalan ba desenolvementu
nasaun, maibe pratikamente ideia sira nee diak deit iha konseitu, i LAKON IHA APLIKASAUN. Leitores
konkorda katak realidade estadu (governu) la-dun seriu hodi aplika ba planu
hodi implementa iha ita nia le’et, ou mesmu iha planu; dala wain aloka osan
oituan liu atu nune wainhira implementa fo nia impaktu positivu ba
desenvolvementu no-mos kria kampo servisu ba povu.
PDL, PDS, PDD, no ADN aproximasaun politika nebe kapas ba
desenvolvementu nasaun, i wainhira ideia nee sucesu presija politikus nia
konsencia no analiza klean hodi hateke ba interece kommu (politika sai
determinan hodi reflete iha planu). Apoia laos deit politika maibe financeiru
nebe adekuadu hodi sustenta politika nee hodi bele fo influencia ba progresu
desenvolvementu nasaun. Faktus hatudu katak tinan 10 liu-ona, ita nia Orcamentu
Jeral Estadu (OJE) mayoria responde/aloka deit ba makina estadu (instituisaun
estadu) la’os kapital desenvolvementu. Ho esperencia nee meius nebe kria ona,
entidades nivel altu (Parlamentu no Governu) tenke fo apoia hodi reflete iha
planu anual estadu. Tamba Desenvolvementu
nebe temi (Na-kait ho setor seluk) atu ha-kbiit ekonomia lokal ho nune bele
prepara distritu prontu (Politikamente no Ekonomiku) simu desentralizasaun. Ita
fiar katak desentralizasaun sai solusaun ida ba problema migrasaun, limitasaun,
distribuisaun, nsst. Situasaun nee akontese tamba desenvolvementu nebe
la-ekilibre ka durante nee centralistiku liu. Purtantu Kapital Dili aliende sai
kapital nasaun Timor Leste maibe centru mos ba desenvolvementu nebe provoka migrasaun
populasaun husi distritu mai iha Dili, i tempu hanesan sei ha-mosu problema
oioin: Ex. desenpregu aumenta, menus uma atu hela, menus be mos, konflitu entre
jovem, problema lixu nsst.
Desentralizaun
politika
Desentralizasaun nudar
meius politika hodi facilita ukun-nain atu ha-tan ba in-justica desenvolvementu
nasaun. Problema desenvolvementu nudar kestaun nebe seriu durante nee ita
infrenta, i governu (estadu) tenta uza aproximasaun politika oioin hodi ha-tan.
Depois de politika nebe governu kria (PDL, PDD, ADN, No PDS) la-dun fo benefisiu
ba povu tomak, oras nee iha tendencia (kecenderungan) Timor Leste banati tuir
nasaun barak iha mundu hodi aplika politika desentralizasaun ka mandatu artigu
5 konstituisaun RDTL. Politika nee sai hanesan opsaun estratejiku governu hodi
reforma no moderniza governasaun. Ex. Ita kuinece Kamara Municipiu (Portugal)
Otonomi Daerah (Indonesia), Federasaun (USA), nsst. Buat hirak nee, ita fiar
nudar solusaun ba justica desenvolvementu nebe maka oras nee centraliza iha
Dili. Teoritikamente, desentralizasaun katak, esforcu hodi delega poder
(otoritas) no funsaun husi governu central ba governu lokal(monicipiu). Baze hanoin
husi desentralizasaun mak fahe malu poder (central no lokal) hodi halo decijaun
iha organizasaun nebe kraik liu (lokal). Signifika, kuandu decijaun halo hosi
grupu lider kiik ida iha organizasaun laran maka ita dehan centraliza, maibe wainhira
decijaun nee delega ba unidades (unit-unit) nebe kiik iha organizasaun laran
nebe kraik-liu mak ita bolu desentralizasaun. Iha kontestu Timor Leste,
politkus sira iha central halo asumsaun ou koncedere katak governu lokal
(distrital) kuinece diak sira nia nesecidades atual iha area refere no governu
central, ita indika katak la-bele
responde no servi didiak interece sociadade nebe kompleksu tebes hodi nune
difikulta prosesu planu desenvolvementu nebe akomodativu. Aliende nee, desentralizasaun
mos ita komprende hanesan meius atu responde pedidu demokratizasaun nebe luan/nakloke
tamba iha esperanca katak governu lokal tenke sai kreativu liu no responsivu
kompara ho governu central hodi halo tratamentu ba nececdade komunidade iha
area refere, ou desentralizasaun nudar konsekuencia demomratizasaun ho nia
objetivu harii/kria boa-governasaun hahu husi abut/baze. Iha sorin seluk grupu “Marxian” hatete; la-relevante hodi kria deferenti entre governu central no governu
lokal, entre rua nee maka “Monolithic
State Apparatus/Unity” tan nee maka la-presija halo deferenciasaun tuir
nivil geografiku (Pratikno).
Tuir planu nebe governu
iha katak Estebelesementu Munisipiu atu rejolve buat hirak nee: premeiru; hamenus kiak ho-rajaun katak
governu lokal ha-lao tuir sira nia kbiit halai liu-ba desenvolvementu lokal no
atividade hamenus kiak. Sigundu;
governu lokal sei besik liu ba komunidade. Terceiru;
hadia liu-tan prestasaun servisu, katak governu lokal hatene diak liu servisu
nebe inportante hodi halo iha sira nia munisipiu (MAEOT, 2012). Nia sintidu
katak governu iha planu kleur desde 2003, agora hein realiza, so-ke distritus
prepara an duni in-termus politika no fiskal ga lae? Buat nebe maka sai
prekupasaun maka boa-governasaun no ekonomia baze sai perguntas bo’ot distritu
sira tamba ligadu ho fornecementu rekurcu Naturais no Umanu (Alfredo dos Santos, Openiun TP. Kinta
Feira, 18/04/2013).
Euforia Desentralizasaun Politika No Fiskal
Dadaun socializasaun
politika desentralizasaun lao makas nebe hahu ona husi distritu Oe-Cusse no sei
kobre Timor laran tomak. Ho total populasaun Timor Leste 1,066,409 (Census
2010), numeru nebe kiik wainhira ita kompara ho distritu/provincia Timor Oeste
(NTT-Indonesia) nebe kuaze 7 miloens liu. Hare numeru populasaun nee ho luan 14
mil Km2 liu lolos governu central bele kobre nafatin too distritu
sira prepara an didiak. Se-lae ita rame-rame fahe kadeira maibe fahe mos
problema ba malu.
Euforia/antoziasmu povu
hodi asiste no rona socialiazasaun refere as tebes. Hahu husi intelektuis too
agrikultor sira, no jovem ate ferik-katuas, autoridades lokal nune mos central.
Sira
mehi ba poder (politika kadeira) no desenvolvementu nebe besik ba povu iha
kraik liu/baze. Populasaun nia kontenti no antosiasmu mos presija sukat
(nasaun nebe ukun an kleur ona maibe wainhira entegra poder ba lokal mosu
problema bar-barak (Alfredo dos Santos)), katak sintidu preparasaun governu
central atu aplika politika Munisipiu oinsa? Exemplu: Oinsa (i) Lei sobre
subsidiu hodi difini munisipiu. (ii) Planu atu entrega governu ba governu
lokal. (iii) Infrastrutura baziku ba munisipiu. (iv) Kapacitasaun no
treinumentu Governu Lokal. No oinsa koalia konaba hamriik mesak husi aspetu (kemandirian
secara) ekonomia governu lokal. Tuir hau, Naha fiskal sei todan los ba
munisipiu sira tamba ekonomikamente uma-kain hotu-hatu iha Timor laran tomak
sei kiak (ekonomia baze). Oinsa ita konstrui ekonomia Munisipiu hodi koalia
hamriik mesak (kemandirian ekonomi) lokal?
Parte seluk, Euforia nee
obriga administrador distritus oras nee buka identifika an (Rekurcu Umanu no
Naturais) hodi hatene lolos nia kapacidade. Atravesa identifikasaun sira nee,
ita hare katak realizasaun desentralizasaun laos problema ona (tuir politikus)
maibe kestaun tempu deit. Tamba ho komprensaun (pemahaman) katak poder no
desenvolvementu besik ona ba komunidade. Agora, perguntas makne ”Durante tinan 10 liu, governu prepara ona
distritu sira in-termus politika hodi garantia boa governasaun oinsa?” Laos
segredu ona ita koalia Korupsaun, Kolusaun no Nepotisme (KKN) iha pratika
governasaun hodi difikulta ita nia prosesu desenvolvementu, ita mos kesi menus
rekurcu umanu, rekurcu kapital, no sira seluk tan iha governu central. Oinsa
kestaun sira nee mosu tan (DAET) ba distritu (desentraliza KKN no problema
seluk ba lokal)? Governu central la-bele fase liman! Bele dehan katak euforia nee atu simu poder (kadeira), maibe oinsa atu
simu? nemak prekupasaun hakerek na-in (autor)?
Buat inportante seluk mak: Balancu financeiru central no lokal (perimbangan
keuangan pusat-daerah) sai prekupasaun nebe presija hare besik no klean iha
momentu ida nee. Timor Leste nia rekurcu naturais limita tebes. Realidade
kriasaun OJE Timor Leste 97% kontribui husi Fundu Minarai (Perreira, 2012). Nee signifika katak receitas domestika kiik
liu tamba setor ekonomia seluk sei toba (ita la investe). Politika fiskal nebe
ita kria kada tinan nunka hanoin ba sustentablidade ekonomia maibe liga-liu ba financiamentu
poder (tantu ita ha-lakon funsaun fiskal nee rasik (Alokasaun, distribuisaun,
no estabilidade ekonomia (Musgrave: 1993)). Se nune, financamentu ba municipiu
depende tomak Governu Central? Iha Indonesia receitas ba APBD (Anggaran
Pendapatan Belanja Daerah) nia fontes
rua. 1) Fundus Alokasaun Jeral no Especial husi governu central, 2) Rendementu
Orijinal 0unisipiu (PAD/pendapatan asli daeah) no seluk Munisipiu bele Impresta/debe
(difisil munisipiu halo agora). Katak pontu sigundu depende ba potencia
Munisipiu nebe iha. Agora, too tinan hira mak governu central bele financia
setor potencial sira iha Munisipiu/distritu atu hamriik mesak in-termus
fiskal(ekonomia)? tamba PAD (rendementu orijinal municipiu) kompostu husi;
Retribuisaun, taxa, rendementu atividade kompania publiku, nsst. Perguntas,
Semak atu selu taxa no retribuisaun se ekonomia povu hanesan agora dadaun? Naha
fiskal tula ba se hodi halo desenvolvementu munisipiu? Ka governu lokal presija
debe? Buat hirak nemak sai prekupasaun hakerek na-in(autor) karik politika nee
implementa hahu 2014 ba leten)!!!!!!!
Iha openiun katak la-iha
balancu desenvolvementu entre central no lokal durante nee, povu sai penontong i
halo governante sira tilun manas. Nee lossss, maibe tuir hau politika
desenvolvementu nebe governu kria (PDD, PDL, ADN, PDS) la-dun sucesu (la-dun iha
komitmentu), Ita kria politika maibe aloka osan oituan no falta kontrolasaun iha
nia implementasaun. I implementasaun politika desentralizasaun mos laos
emosional governu central, maibe hanesan solusaun ba desenvolvementu nasaun no
povu.
Encera
Sujestaun: Premeiru, Se Governu entrega duni
poder nee ba lokal iha hahu 2014, nee cedu-liu hare husi preparasaun distritus
in-termus politika no ekonomia. Diak-liu hahu ho projetu Pilotu (Dili, Maliana,
no Baucau) i akompania ho avaluasaun frakezas (presija tinan 2-3). Sigundu;
Tempu hanesan Governu tenke fortifika politika desenvolvementu hanesan PDD,
PDL, PDS, no ADN ho motante osan aumenta hodi aselera desenvolvementu distritus, e perpara-an simu desentralizasaun. Terceiru: Kria lei desentralizasaun
nebe akomodativu hodi hetan balancu entre governu central no munisipiu. Liliu
kestaun politika (poder) no fiskal (balancu financeiru) iha atividade fahe
rejultadu rekurcu naturais (bagi hasil). Kuartu: Preparasaun ba autoridades
lokal, no presija mos edukasaun politika ba entidades tomak sobre poder lokal.
Liliu partidu politika sira nebe aban-bainrua haksesuk malu kadeira iha munisipiu.
Ida nee ita halo hodi evita konflitus no atinji objetivu desentralizasaun nebe
lori justica desenvolvementu i ha-horis moris diak povu Maubere. Kintu:
Desentralizasaun akontese LA-OS EMOSIONAL POLITIKUS HODI HA-TAN BA PROBLEMA
IN-JUSTICA DESENVOLVEMENTU, MAIBE NECECIDADE NEBE PRESIJA HODI LIBERTA POVU
HUSI KIAK. Tan nee, presija tempu hodi kria kondisaun ba distritus, se-lae
problemas nebe akontese iha central riba-tan ba Munisipiu (komplikadu). Sestu:
Desentraliza poder=desentraliza kadeira=desentraliza problemas. Motivasaun
Politikus Timor Leste mak “Diak liu sai politikus mesmu problema barak
maibe realidade politikus moris diak liu kompara ho atividades seluk”.Maofi2013
.
Komentar