DESENTRALIZASAUN Fahe Kadeira, Ga Governu Sentral Fase Liman?

Husi Crispin da Costa Perreira
Intrudusaun
Instrumentu desenvolvementu barak mak governu utiliza ona hodi responde ba problema nebe ligadu ho desenvolvementu Timor Leste. Dala wain sociadade rona ona politika hanesan tuir mai nee; Programa Desenvolvementu Distritu (PDD), Programa Desenvolvementu Lokal (PDL), Programa Desenvolvementu Sukus (PDS) no Ajencia Desenvolvementu Nacional (ADN). Politika hirak refere governu kria atu reponde prekupasaun povu tomak konaba desenvolvementu rai-laran nebe sei mukit los hodi difikulta movimentu populasaun no atividades investementu domestika no-mos esternu. Aliende nee, politika sira nee mos kria ho objetivu; lori desenvolvementu besik ba povu nebe hela iha area distritu no rural hodi atende problemas nebe povu infrenta. Tinan sanulu kotuk sai hanesan lisaun ba ita tomak atu sujere ba governu katak politika hirak nee la-konsege hetan rejultadu diak tuir espektasaun nebe governu planeia ona. Failancu barak mak akontese nune’e halo estadu lakon osan i fatin seluk povu mos lakon fiar ba promesas nebe politikus alerta iha momentu kampanye. Faktus hatudu katak estradas, pontes, eskolas, nsst barak mak halo atravesa politika desenvolvementu iha leten maibe nia rejultadu mukit tebes no la-reflete planu nebe governu traxa. Lolos karik instrumentu politika desenvolvementu nebe mensiona nudar mata-dalan ba desenolvementu nasaun, maibe pratikamente ideia sira nee diak deit iha konseitu, i LAKON IHA APLIKASAUN. Leitores konkorda katak realidade estadu (governu) la-dun seriu hodi aplika ba planu hodi implementa iha ita nia le’et, ou mesmu iha planu; dala wain aloka osan oituan liu atu nune wainhira implementa fo nia impaktu positivu ba desenvolvementu no-mos kria kampo servisu ba povu.
PDL, PDS, PDD, no ADN aproximasaun politika nebe kapas ba desenvolvementu nasaun, i wainhira ideia nee sucesu presija politikus nia konsencia no analiza klean hodi hateke ba interece kommu (politika sai determinan hodi reflete iha planu). Apoia laos deit politika maibe financeiru nebe adekuadu hodi sustenta politika nee hodi bele fo influencia ba progresu desenvolvementu nasaun. Faktus hatudu katak tinan 10 liu-ona, ita nia Orcamentu Jeral Estadu (OJE) mayoria responde/aloka deit ba makina estadu (instituisaun estadu) la’os kapital desenvolvementu. Ho esperencia nee meius nebe kria ona, entidades nivel altu (Parlamentu no Governu) tenke fo apoia hodi reflete iha planu anual estadu. Tamba  Desenvolvementu nebe temi (Na-kait ho setor seluk) atu ha-kbiit ekonomia lokal ho nune bele prepara distritu prontu (Politikamente no Ekonomiku) simu desentralizasaun. Ita fiar katak desentralizasaun sai solusaun ida ba problema migrasaun, limitasaun, distribuisaun, nsst. Situasaun nee akontese tamba desenvolvementu nebe la-ekilibre ka durante nee centralistiku liu. Purtantu Kapital Dili aliende sai kapital nasaun Timor Leste maibe centru mos ba desenvolvementu nebe provoka migrasaun populasaun husi distritu mai iha Dili, i tempu hanesan sei ha-mosu problema oioin: Ex. desenpregu aumenta, menus uma atu hela, menus be mos, konflitu entre jovem, problema lixu nsst.

Desentralizaun politika

Desentralizasaun nudar meius politika hodi facilita ukun-nain atu ha-tan ba in-justica desenvolvementu nasaun. Problema desenvolvementu nudar kestaun nebe seriu durante nee ita infrenta, i governu (estadu) tenta uza aproximasaun politika oioin hodi ha-tan. Depois de politika nebe governu kria (PDL, PDD, ADN, No PDS) la-dun fo benefisiu ba povu tomak, oras nee iha tendencia (kecenderungan) Timor Leste banati tuir nasaun barak iha mundu hodi aplika politika desentralizasaun ka mandatu artigu 5 konstituisaun RDTL. Politika nee sai hanesan opsaun estratejiku governu hodi reforma no moderniza governasaun. Ex. Ita kuinece Kamara Municipiu (Portugal) Otonomi Daerah (Indonesia), Federasaun (USA), nsst. Buat hirak nee, ita fiar nudar solusaun ba justica desenvolvementu nebe maka oras nee centraliza iha Dili. Teoritikamente, desentralizasaun katak, esforcu hodi delega poder (otoritas) no funsaun husi governu central ba governu lokal(monicipiu). Baze hanoin husi desentralizasaun mak fahe malu poder (central no lokal) hodi halo decijaun iha organizasaun nebe kraik liu (lokal). Signifika, kuandu decijaun halo hosi grupu lider kiik ida iha organizasaun laran maka ita dehan centraliza, maibe wainhira decijaun nee delega ba unidades (unit-unit) nebe kiik iha organizasaun laran nebe kraik-liu mak ita bolu desentralizasaun. Iha kontestu Timor Leste, politkus sira iha central halo asumsaun ou koncedere katak governu lokal (distrital) kuinece diak sira nia nesecidades atual iha area refere no governu central, ita indika katak  la-bele responde no servi didiak interece sociadade nebe kompleksu tebes hodi nune difikulta prosesu planu desenvolvementu nebe akomodativu. Aliende nee, desentralizasaun mos ita komprende hanesan meius atu responde pedidu demokratizasaun nebe luan/nakloke tamba iha esperanca katak governu lokal tenke sai kreativu liu no responsivu kompara ho governu central hodi halo tratamentu ba nececdade komunidade iha area refere, ou desentralizasaun nudar konsekuencia demomratizasaun ho nia objetivu harii/kria boa-governasaun hahu husi abut/baze. Iha sorin seluk grupu “Marxian” hatete; la-relevante hodi kria deferenti entre governu central no governu lokal, entre rua nee maka “Monolithic State Apparatus/Unity” tan nee maka la-presija halo deferenciasaun tuir nivil geografiku (Pratikno).
Tuir planu nebe governu iha katak Estebelesementu Munisipiu atu rejolve buat hirak nee: premeiru; hamenus kiak ho-rajaun katak governu lokal ha-lao tuir sira nia kbiit halai liu-ba desenvolvementu lokal no atividade hamenus kiak. Sigundu; governu lokal sei besik liu ba komunidade. Terceiru; hadia liu-tan prestasaun servisu, katak governu lokal hatene diak liu servisu nebe inportante hodi halo iha sira nia munisipiu (MAEOT, 2012). Nia sintidu katak governu iha planu kleur desde 2003, agora hein realiza, so-ke distritus prepara an duni in-termus politika no fiskal ga lae? Buat nebe maka sai prekupasaun maka boa-governasaun no ekonomia baze sai perguntas bo’ot distritu sira tamba ligadu ho fornecementu rekurcu Naturais no Umanu (Alfredo dos Santos, Openiun TP. Kinta Feira, 18/04/2013).

Euforia  Desentralizasaun Politika No Fiskal
Dadaun socializasaun politika desentralizasaun lao makas nebe hahu ona husi distritu Oe-Cusse no sei kobre Timor laran tomak. Ho total populasaun Timor Leste 1,066,409 (Census 2010), numeru nebe kiik wainhira ita kompara ho distritu/provincia Timor Oeste (NTT-Indonesia) nebe kuaze 7 miloens liu. Hare numeru populasaun nee ho luan 14 mil Km2 liu lolos governu central bele kobre nafatin too distritu sira prepara an didiak. Se-lae ita rame-rame fahe kadeira maibe fahe mos problema ba malu.
Euforia/antoziasmu povu hodi asiste no rona socialiazasaun refere as tebes. Hahu husi intelektuis too agrikultor sira, no jovem ate ferik-katuas, autoridades lokal nune mos central. Sira mehi ba poder (politika kadeira) no desenvolvementu nebe besik ba povu iha kraik liu/baze. Populasaun nia kontenti no antosiasmu mos presija sukat (nasaun nebe ukun an kleur ona maibe wainhira entegra poder ba lokal mosu problema bar-barak (Alfredo dos Santos)), katak sintidu preparasaun governu central atu aplika politika Munisipiu oinsa? Exemplu: Oinsa (i) Lei sobre subsidiu hodi difini munisipiu. (ii) Planu atu entrega governu ba governu lokal. (iii) Infrastrutura baziku ba munisipiu. (iv) Kapacitasaun no treinumentu Governu Lokal. No oinsa koalia konaba hamriik mesak husi aspetu (kemandirian secara) ekonomia governu lokal. Tuir hau, Naha fiskal sei todan los ba munisipiu sira tamba ekonomikamente uma-kain hotu-hatu iha Timor laran tomak sei kiak (ekonomia baze). Oinsa ita konstrui ekonomia Munisipiu hodi koalia hamriik mesak (kemandirian ekonomi) lokal?
Parte seluk, Euforia nee obriga administrador distritus oras nee buka identifika an (Rekurcu Umanu no Naturais) hodi hatene lolos nia kapacidade. Atravesa identifikasaun sira nee, ita hare katak realizasaun desentralizasaun laos problema ona (tuir politikus) maibe kestaun tempu deit. Tamba ho komprensaun (pemahaman) katak poder no desenvolvementu besik ona ba komunidade. Agora, perguntas makne ”Durante tinan 10 liu, governu prepara ona distritu sira in-termus politika hodi garantia boa governasaun oinsa?” Laos segredu ona ita koalia Korupsaun, Kolusaun no Nepotisme (KKN) iha pratika governasaun hodi difikulta ita nia prosesu desenvolvementu, ita mos kesi menus rekurcu umanu, rekurcu kapital, no sira seluk tan iha governu central. Oinsa kestaun sira nee mosu tan (DAET) ba distritu (desentraliza KKN no problema seluk ba lokal)? Governu central la-bele fase liman! Bele dehan katak euforia nee atu simu poder (kadeira), maibe oinsa atu simu? nemak prekupasaun hakerek na-in (autor)?
Buat inportante seluk mak: Balancu financeiru central no lokal (perimbangan keuangan pusat-daerah) sai prekupasaun nebe presija hare besik no klean iha momentu ida nee. Timor Leste nia rekurcu naturais limita tebes. Realidade kriasaun OJE Timor Leste 97% kontribui husi Fundu Minarai (Perreira, 2012).  Nee signifika katak receitas domestika kiik liu tamba setor ekonomia seluk sei toba (ita la investe). Politika fiskal nebe ita kria kada tinan nunka hanoin ba sustentablidade ekonomia maibe liga-liu ba financiamentu poder (tantu ita ha-lakon funsaun fiskal nee rasik (Alokasaun, distribuisaun, no estabilidade ekonomia (Musgrave: 1993)). Se nune, financamentu ba municipiu depende tomak Governu Central? Iha Indonesia receitas ba APBD (Anggaran Pendapatan  Belanja Daerah) nia fontes rua. 1) Fundus Alokasaun Jeral no Especial husi governu central, 2) Rendementu Orijinal 0unisipiu (PAD/pendapatan asli daeah) no seluk Munisipiu bele Impresta/debe (difisil munisipiu halo agora). Katak pontu sigundu depende ba potencia Munisipiu nebe iha. Agora, too tinan hira mak governu central bele financia setor potencial sira iha Munisipiu/distritu atu hamriik mesak in-termus fiskal(ekonomia)? tamba PAD (rendementu orijinal municipiu) kompostu husi; Retribuisaun, taxa, rendementu atividade kompania publiku, nsst. Perguntas, Semak atu selu taxa no retribuisaun se ekonomia povu hanesan agora dadaun? Naha fiskal tula ba se hodi halo desenvolvementu munisipiu? Ka governu lokal presija debe? Buat hirak nemak sai prekupasaun hakerek na-in(autor) karik politika nee implementa hahu 2014 ba leten)!!!!!!!
Iha openiun katak la-iha balancu desenvolvementu entre central no lokal durante nee, povu sai penontong i halo governante sira tilun manas. Nee lossss, maibe tuir hau politika desenvolvementu nebe governu kria (PDD, PDL, ADN, PDS) la-dun sucesu (la-dun iha komitmentu), Ita kria politika maibe aloka osan oituan no falta kontrolasaun iha nia implementasaun. I implementasaun politika desentralizasaun mos laos emosional governu central, maibe hanesan solusaun ba desenvolvementu nasaun no povu.

Encera
Sujestaun: Premeiru, Se Governu entrega duni poder nee ba lokal iha hahu 2014, nee cedu-liu hare husi preparasaun distritus in-termus politika no ekonomia. Diak-liu hahu ho projetu Pilotu (Dili, Maliana, no Baucau) i akompania ho avaluasaun frakezas (presija tinan 2-3). Sigundu; Tempu hanesan Governu tenke fortifika politika desenvolvementu hanesan PDD, PDL, PDS, no ADN ho motante osan aumenta hodi aselera desenvolvementu distritus, e perpara-an simu desentralizasaun. Terceiru: Kria lei desentralizasaun nebe akomodativu hodi hetan balancu entre governu central no munisipiu. Liliu kestaun politika (poder) no fiskal (balancu financeiru) iha atividade fahe rejultadu rekurcu naturais (bagi hasil). Kuartu: Preparasaun ba autoridades lokal, no presija mos edukasaun politika ba entidades tomak sobre poder lokal. Liliu partidu politika sira nebe aban-bainrua haksesuk malu kadeira iha munisipiu. Ida nee ita halo hodi evita konflitus no atinji objetivu desentralizasaun nebe lori justica desenvolvementu i ha-horis moris diak povu Maubere. Kintu: Desentralizasaun akontese LA-OS EMOSIONAL POLITIKUS HODI HA-TAN BA PROBLEMA IN-JUSTICA DESENVOLVEMENTU, MAIBE NECECIDADE NEBE PRESIJA HODI LIBERTA POVU HUSI KIAK. Tan nee, presija tempu hodi kria kondisaun ba distritus, se-lae problemas nebe akontese iha central riba-tan ba Munisipiu (komplikadu). Sestu: Desentraliza poder=desentraliza kadeira=desentraliza problemas. Motivasaun Politikus Timor Leste mak “Diak liu sai politikus mesmu problema barak maibe realidade politikus moris diak liu kompara ho atividades seluk”.Maofi2013 .



Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu