POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE
ESTADU RIKU TEBES; OINSA FORMA EKONOMIA-POVU IHA BAZE?
Crispin da Costa Perreira
Politika Fiskal (fiscal policy) signifika implementasaun/operacionalidade nebe governo halo hodi jere financeiru estadu. Nia objetivu mak: atinji stabilidade nacional, dudu kresementu ekonomia, kria kampo de trabalho, realiza justica ekonomia-social, realiza distribuisaun rekurcu nebe justu, no-ikus prevene desenpregu no garante stabilidade folin.
Hare-ba objetivu hirak nebe apresenta mayoria sidauk reflete iha ita nia politika fiskal durante ne'e. Tendencia politika fiskal Timor Leste fo deit fo konsume ba makina estado bot-liu (bokur los) wainhira ita kompara-ho investementu.
Semak bele garantia sustentablidade ekonomia nasaun ba futuru? Nia resposta mak; Ukun-nain sira nebe iha dadaun no nia povu rasik. Hare-ba reposta iha leten mosu perguntas oioin inkuindu KULPA KARIK IHA SE (lideranca ou povu). Komponente rua nebe la-bele fahe wainhira ita hare husi aspektu baze/fontes (representativu), maibe hare husi objetivu politika tenke separa, tamba povu sai objetu husi kuelker decijaun nebe ukun-nain sira halo. Estado dadaun kontenti ho ekonomia minarai i realidade ita nia reseitas (reserva) $16 Biloens liu. Reserva ne'e bele sai ameasa wainhira ita hare politika despeza nebe la-dauk garantia sustentablidade fiskal iha tinan naruk mai.
Kondisaun Ekonomia Uma Kain FRAKU maibe nia Kontenti Nafatin hodi Ajuda Familia ho Idade nebe LABARIK. |
a. REFLESAUN/Problema
kurtu praju (desenpregu, inflasaun, kiak, distribuisaun rekurcus, inklui
dependencia ba importasaun).
1.
Kampo de servisu:
Espasu setor publiku 5% no setor privadu 9%, politika subsidiu mos implika
5% nebe koncedera nia afeitasaun moris povu sira. Agora Timor Leste iha 81% (la
konta forca trabalho) sidauk asesu ba kampo de trabalho. Kampo servicu Timor
Leste dadaun, temporariumente prense husi investementu estadu. Indikasaun riil
nebe ita hare katak kampo de trabalho klot ho aprosimasaun kraik ne'e:
i. Jovem sira husu nafatin no muda nia identidade hodi buka servicu iha Europeia (ukun an maibe oinsa ita hare asuntu refere?). ii. Wainhira governu ha-mosu vaga servicu 1, kandidatu bele liu 2 mil. iii. Prolema social seluk nebe afeita ba politika no seguranca nebe mosu husi jovem sira ( baku malu, tuna malu, hana-malu ne’e laos buat foun maibe atu sai kustume jovem agora). Hirak ne’e nudar fenumena jovem nebe ita asiste loron ba loron. Realidade seluk mak, maioria kriasaun kampo trabalho liu husi politika fiskal governo (OJE).
i. Jovem sira husu nafatin no muda nia identidade hodi buka servicu iha Europeia (ukun an maibe oinsa ita hare asuntu refere?). ii. Wainhira governu ha-mosu vaga servicu 1, kandidatu bele liu 2 mil. iii. Prolema social seluk nebe afeita ba politika no seguranca nebe mosu husi jovem sira ( baku malu, tuna malu, hana-malu ne’e laos buat foun maibe atu sai kustume jovem agora). Hirak ne’e nudar fenumena jovem nebe ita asiste loron ba loron. Realidade seluk mak, maioria kriasaun kampo trabalho liu husi politika fiskal governo (OJE).
2. Timor Leste sai hanesan distinu exportasaun husi nasaun
seluk.
Sasan importa domina to’o iha area rural no agrikultor husik sira nia
to’os no natar hodi buka fos-saku mutin. Ita nia modo, na’an, fehuk, talas,
hudi karun tebes. Oinsa ita hare ita nia produtu rasik? Semak BELE sosa agrkula
orijinal iha merkadu taibessi, manleuana, iha dalan ibun Dili-Suai, Dili-Bobonaro,
Dili-Ermera, no Dili Vikeke? Semak bele
hatene katak kada loron povu han produtu lokal agrikula orijinal?
Agrikultura Timor Leste Sein VIZAUN |
3. Kiak: Nudar Moras
ekonomia nebe prejudika vida nasaun
wainhira ita halo komparasaun entre ita no nasaun seluk. (Hau tenke hatene hau nia kiak I hau mak tenke hatete ba sira, ou sira mak hatene hau nia kiak?) Se sira mak hatene hau nia kiak maka sira sei halo buat rua; sira bele ajuda hau tamba sira nia solidaridade as tebes no laran diak, ou sira bele fo hau servicu loron ida bele ajuda hau nia vida moris fulan ida ou tinan ida maibe HAU ajuda sira durante tinan lima (sosa votus). Kiak nia abut mai husi ema nia konecementu fraku, tamba hetan edukasaun nebe minimu tebes, inklui han iha loron ida mos la-to’o, no prekupa mos ba hela fatin, nia tenke kuidadu nia hata’is nebe tinan ida foin hola dala ida, nsst. Nune mak kondisaun kiak, agora iha Timor Leste iha ga lae?
wainhira ita halo komparasaun entre ita no nasaun seluk. (Hau tenke hatene hau nia kiak I hau mak tenke hatete ba sira, ou sira mak hatene hau nia kiak?) Se sira mak hatene hau nia kiak maka sira sei halo buat rua; sira bele ajuda hau tamba sira nia solidaridade as tebes no laran diak, ou sira bele fo hau servicu loron ida bele ajuda hau nia vida moris fulan ida ou tinan ida maibe HAU ajuda sira durante tinan lima (sosa votus). Kiak nia abut mai husi ema nia konecementu fraku, tamba hetan edukasaun nebe minimu tebes, inklui han iha loron ida mos la-to’o, no prekupa mos ba hela fatin, nia tenke kuidadu nia hata’is nebe tinan ida foin hola dala ida, nsst. Nune mak kondisaun kiak, agora iha Timor Leste iha ga lae?
4. Estrutura
ekonomia FRAKU I HAKDASAK: faktus mak
ekonomia minarai, dadaun atu fahe malu-ho emprestimu, signifika katak hein
loron deit despeza estadu Timor Leste KOLOKA HODI SELU EMPRESTIMU/TUSAN (OSAN INAN NO
FUNAN). Nemak sai problema bot-liu wainhira ita koalia sustentablidade. Ita mos
sidauk bele dudu reseitas domestika sira nebe iha potencialidade tamba nia
implikasaun investestor (rai-laran no rai liur).
Ita hare governo ne’e komiku
tebes iha fatin seluk koalia investementu estado hodi kria receitas alternativa
maibe iha sorin fali LA-IHA FOTI RISKU HODI INVESTE. Ex. Tamba sa Governo
la-bele sosa TT nia saham sorin? Vice Ministru, HElder Lopes kaolia hanesan
governo ne’e kiak los no FINJI la-hatene movimentu merkadu TT iha Timor Leste
(aneh tapi nyata). Entau planu investementu governo mak saida? Governo nia
papel tuir konstituisaun RDTL klaru tebes katak iha dever hodi
interven/kontrola kuelker situasaun ekonomia (funsaun regulador inklui TT).
Maibe governo gosta-liu entegra ekonomia estado ba setor privadu(privatizasaun,
bele indika konspirasaun elite hodi fahe setor ekonomia publiku). Ita la-hatene
bainhira mak sira fahe-tan eletrecidade i dala ruma ho rajaun jestaun
la-efesiente, ou National Oil Company (NOC). Aktual ita hare IMPRENSA PUBLIKU hanesan RTTL, hahu-ho investementu governo depois politikus atu ba setor privadu. Agora semak garante informasaun publiku liliu sira hela iha area rural? Se rake ita hakarak halo privatizasaun hotu ba sasan publiku? Seluk, BNCTL mos loron ida sei halo
privatizasaun tamba estado royal ba elite ekonomia sira e-nome povu terus nain
hodi ukun no jere estadu (sira deit han
la-to’o satan povu). Hatudu katak vida estado Timor Leste entegra tomak
merkadu mak dicidi.
Setor Primaria nebe HAKDASAK |
Tamba sa ema Timor tomak mehi mai dili? Tuir hau, Nemak problema!!! Ita mak
tenke muda realidade ne’e. Fiar katak wainhira ita vizita ba ita nia suku
familia sira kontenti tebes i balun husik hela sira to’os, dapur, karau hodi
hasoru ita-dili oan. Moris iha foho opsaun ba hahan mos la-iha, maibe semak
bele fo opsaun ba sira? Semak limita sira nia kontenti? Situasaun
ekonomia.................... Karik sira mos hakarak moris hanesan ema-dili,
entau loron ida sira mos hakarak mai hotu dili nebe nakonu-ho kontenti no sei
la-fila tamba fila mos la-iha ema hodi simu sira. Ukun-nain nia opsaun saida? Mantein modelu desenvolvimentu hanesan
dadaun ou tenke mosu alternativa hodi fahe kontenti
dili-nian ba povu Timor Leste tomak!!!!!! Problema politika Vs Problema
Povu.
b.
REFLESAUN
KRESEMENTU EKONOMIA
Depois AMP tesik mai Timor
Leste nia moris sukat ho surat tahan nebe hakerek diak, kapas, kaber, hanesan
los arKetetu sira nia mehi hodi halo cidade foun ou uma foun. 2007/08 ita nia
numeru kresementu segundu lugar mundial no governante sira basa-liman, festa,
no hotu-hotu hamriik wainhira rona diskurcu PM nian iha momentu ne’eba.
Afinal OSAN MINA NIAN HAHU FAHE GRATUITA BA GRUPU POVU
BALUN HODI SAI ARGUMENTASAUN ELITE SIRA HODI FAHE PROJETU BA MALU NEBE ITA HOTU
HATENE NIA KUALIDADE. Perguntas, Subsidiu hodi eleva kresementu to’o bainhira? Problema Despeza
Estado dadaun nia karakter konsumu deit, katak:
Konsumu Vs Investementu nia rezultadu konsumu manan. Ita uza
riku-minarai hodi hahi modelu despeza la-kontrola i ikus mai ita rasik hakilar
katak MALISAN EKONOMIA ATU MOSU TAMBA ITA NIA JESTAUN RASIK. Ita iha Problema
politika ga problema povu? Ulun ne’e idealismu
maibe kabun demokracia i los duni demokracia mak manan. Sorte FRETILIN SEI IHA
EMA IDEALISMU NO NATAFIN KOALIA REALIDADE. Se kresementu mak KOBRE DEIT
GRUPU funcinariu publiku sira, intelektuais sira nebe ha-mahan an iha bens
servicu OJE, emprezariu sira, politikus sira NUDAR representa povu kiak hodi
hatuur kresementu dijitu 2, 3, ou 4? Depois sustentablidade ekonomia ho medelu
jestaun nebe hau menciona garantia Timor Leste ba oin?
Se kresementu refere ba moris diak nebe kompostu husi
saude diak, nutrisaun diak, hela fatin diak, asesu ba eskola kualidade, hatais
diak, fasil hetan kompo de trabahlo, asesu ba informasaun, nsst reflete ona iha
kresementu nebe governu publika? Tempu ona ita ha-para RETORIKA hodi koalia
realidade............... Kresementu sai prolema tamba hatu’ur deit aktu konsume
no estadu atu lakon nia sustentablidade fiskal.
III. Timor Leste IHA TEMPU DIFISIL
a.
Rekurcu Umanu
Ekonomia AS TEBES, difisil KAER REALIDADE.
Nudar ema Timor-Oan, ita
aprecia ba rekurcu sira nebe ho nia nivel estudu oioin inklui nia esperencia
nebe ha-riku tebes alternativa hodi tulun no fo naroman ba estado. Trabalho ba
rekurcu sira ne’e hodi tu’ur hanoin no kompara took situasaun agora sira hela
no pasadu nebe sira eskola ba. Buat rua nebe presija ha-fahe, no ita sujere
sira koalia situasaun agora nebe ita hela hodi ha-kuran agudesan, rai-kuak,
uma-at, nutrisaun menus, facilidade eskola publiku menus, to’os-nain
(agrikultor) gosta sosa, rai-luan abandonadu, importasaun as, nsst (realidade
1). Realidade ne’e laos ita hanoin deit maibe TENKE TAU-BA FORMA EKONOMIA NEBE
MAK REFLETE. Ita bele fo-han sira ho subsidiu, maibe tenke mos hanoin katak
subsidiu laos opsaun hodi realiza MEHI ESTADO “LIBERTA POVU”. Iha kazu Indonezia nian nebe besik los Timor
Leste; mosu modelu lideranca hanesan Soeharto (hau la-dehan lideranca Timor
hanesan Suharto); mesmu nia ukun ditadura-oituan maibe nia konsege hari’i
SEBERANIA AI-HAN iha nia istoria ekonomia. Buat nebe la-akontece tan iha
Indoenezia ate agora. Atu dehan katak mesmu nia ema matenek barak mai
husi nasaun oioin maibe Suharto nebe ho nia matenek oituan bele konfesa sira
(matenek nain sira) hodi SAMA-METIN RAI INDONEZIA no oinsa hari’i nia ekonomia
nebe nia karakter agrikultura (realidade2).
Agora oinsa Timor Leste nebe 95% agrikultor? Ita nia esperencia
kapitalismu estado iha fatin seluk, lori mai ho modelu konsumu BENENO IMPORTASAUN sai trend iha
ekonomia Timor Leste. Hau fiar katak povu agrikultor dadaun toba iha BENENO
IMPORTASAUN LARAN, katak kalan toba dader to’o lokraik moris-ho produtu
importasaun (realidade 3). Agora, ekonomista ho poli-tikus SEI SEMO
KARIK FAVOR TUN-MAI HODI TAU nia hanoin hodi halo reflesaun ba realidade ne’e i
pelemenus muda netik!!!
Politika bandelismu no
manipulasaun iha agrikultura diak los hodi asegura kadeira elite duke
agrikultura nudar baze fundamental ekonomia povu. Ita nia vizaun mak konta
kadeira no to’o politika agrikultura mos kontamidadu. Ex. Dadaun, SEMAK MORIS
IHA DILI BELE KONSUME PRODUTU
AGRIKULTURA (FEHUK, TALAS, HUDI, FOS-LOKAL) KADA LORON/SEMANA? Portugues nia
tempu povu kontenti los wainhira hetan paun no han to’o nia istoria mos sei
konta nafatin!!!! Oinsa ita konta istoria produtu sira nebe hau menciona iha
leten? SO EMA ELITE DEIT MAK DADAUN
KONSUMU PRODUTU AGRIKULTURA, TAMBA OSAN BARAK NO NUTRISAUN SEIN KIMIKU, AGORA
POVU BABAIN LA HAN? “ TAMBA POVU OSAN LA-IHA SOSA KOMPARA HO FOLIN PAUN”.
c. Ekonomista FINJI no LA-TOMAN HALO KOMPARASAUN NEBE LOLOS.
c. Ekonomista FINJI no LA-TOMAN HALO KOMPARASAUN NEBE LOLOS.
Depois ita nia esperencia
nebe nakonu-ho moris iha ema nia rain, kampus ho nia maneira estuda, no vida
moris sociadade difisil ita simu realidade ekonomia ita nian rasik ho nia
sociadade sei fraku. Kalca no faru liman badak (ema nia rain) hatais wainhira
ita pasa tempu feriadu. Maibe ida akontece iha ita rain kontrariu, lalika
hatais feriadu mos sira la-hatene tamba kondisaun ne’e ita difisil fahe.
Ita nia PR Taur Matan Rauk
ha-mosu terminolojia ida ne’e i refere liu ba Maun Bot Xanana no Mari’i
Alkatiri. Stetementu ha-mosu pro kontra husi pesoal, grupus, intelektual,
inklui partidu politika sira. Ida-idak ho openiun no razaun. Balun dehan PR
laran mos tamba oposisi (Fretilin apoia governo) iha PN la-iha, balun dehan
katak Taur Matan Ruak atu forma partidu tamba sai-tama-suku iha Timor laran
tomak nsst. Ba hau, preveleiju ukun an ba ema hotu i nia realidade mak ita ukun mesak ita rain
wainhira kompara-ho tempu uluk. Agora PREVELEIJU nebe mak PR koalia bele refere ba ita hotu konforme nia kontestu, se-hau EMA POLITIKA NEBE MATENEK HAKARAK HALO
GRUPU MAIBE PUBLIKU LA-KONECE ENTAU HAU BELE UZA FIGURA 75 SIRA HODI HAMRI’IK
IHA OIN DEPOIS ITA HO MATENEK DEFENDE NIA TO’O HETAN OBJETIVU, nemos dehan preveleiju figura (preveleiju bele
ba ekonomia ou politika/kadeira ida nemak agora buras). Tamba preveleiju Ukun-An ita hado'ok povu entau nia rezultadu mak povu sai sofre ba atetude
preveleiju ne’e no semak kria kondisaun ne’e intelektual inklui politikus (PREVELEIJU NEGATIVU).
e. Deferenti ideia
katuas 75 ita LA-KOKO (objetivu fixu, estratejia dinamiku; Nicolao Lobato).
Deferenti ideia katuas 75
sira Akontece tiha ona, hahu estratejia funu, ukun-an, no tempu ukun-an (agora). Sira
koko jerasaun agora hodi hanoin konaba distinu estado Timor Leste depois sira,
atu lori ba ne’ebe? Deferenti ideia jerasaun agora sadere-liu ba fatin/kadeira/grupos. Kria polemika oioin ho preveleiju figura 75 hodi forma grupu/partidu. Partidu mak foun maibe ema tuan nafatin (ema nebe la-gosta seluk hodi harii grupu foun. Razaun simples deit, atu sira mos hamriik iha estrutura laran (kaderiza nia-an rasik). Depois forma foun tiha, fila koalia at partidu antigu ou pesoal seluk. Atetude jerasaun foun koalia kadeira ukun no atividade korupsaun nebe sai fenomena publiku Timor LESTE.
Komentar