Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste
Diskusaun Naruk
Asuntu Auditoria Interna iha UNTL
Husi Crispin da
Costa Perreira
Atu funciona Gabinete Auditoria
Interna (GAI) iha UNTL hodi sub-koordinariu ba diresaun nebe? Nia opsaun mak: Entre Conchelo
Geral no Reitor nia klaran, ga iha Reitor no Pro reitor nia klaran, ou iha
Administrador Jeral nia okos? Haksesuk malu entre dosentes UNTL no estrutura
reitoria motiva hau hodi espresa hanoin balun iha artigu nee. Se akademisi
kestiona funcionamentu auditoria interna ne’e hatudu katak sira iha seridade
ona atu asegura governasaun nebe diak (boa governasaun) iha UNTL. Pensamentu
Magnifiku Reitor atual ba governasaun diak nebe lanca laos estetementu deit
maibe ita espera sai-ba realidade i dalan mak “ HAHU AGORA TENKE KONFESA BA ENTIDADE HOTU-HOTU IHA UNTL HODI ASEGURA”. Maibe diskusaun ne’e rasik
ha-mosu opniun rua, ida iha dosente balun konkorda katak Gabinete Auditoria
Interna tenke fo espasu bot atu nune bele iha kbiit kontrola atividade administrasaun
nune mos prosesu aprendijazem iha fakuldade. Tamba Autonomia kampus no jere OJE
kuaze $ 11 miliun liu presija garante nia prosesu, implementasaun, no
rezultadu. Maibe tuir estatuta UNTL auditoria interna sub-kordinariu ba
Administrador Jeral.
Hare ba diskusaun nebe la’o no estrutura nebe Administrador Jeral apresenta hatudu katak Gabinete Auditoria estruturamente submete ba Administrador
bazeia ba estatuta UNTL artigu 38 i asuntu refere bele ha-mosu buat rua: ida Gabinete
refere nia pozisaun FRAKU wainhira liga-ho knar auditoria interna nebe atribui
iha estatu UNTL artigu 5 nebe hateten: Para alem da participação nos processos de avaliação do
ensino e da investigação, em colaboração com as instancias competentes, a UNTL
promove e aplica instrumentos de auto-avaliação, destinados a assegurar a
permanente qualidade das suas actividades. (2) Os
resultados da avaliação externa e da auto-avaliação reflectem-se
necessariamente na afectação de recursos e na adopção de medidas de melhoria de
qualidade. No artigo 42: (1) O Gabinete de Auditória e Controlo de
Qualidade e dirigido por um director de departamento e tem como funções a
realização de tarifas de controlo interno, de auditorias financeiras, administrativas,
pedagógicas e de gestão, a análise e preparação de decisão de impugnações
administrativas e do contencioso em que seja parte a UNTL se, prejuízo das
competências próprias do concelho disciplinar. (2) O Gabinete de Auditoria e Controlo de Qualidade assegura
a implementação e acompanhamento da observação das normas e parâmetros de
qualidade definidos pelo senado Académico, prestando a este órgão o apoia
técnico logístico necessário ao desempenho das suas competências, sem prejuízo
do papel dos demais órgão e serviços da UNTL. Husi knar nebe mak atribui tuir estatuta refere, ita konklui servicu rua mak importante, ida halo servicu KONTROLA NO GARANTE KUALIDADE NO SELUK HALO AUDITORIA. Iha sikun seluki,
autoridade(GAI) ne’e rasik nudar orgaun ezekutivu nebe mak separadu ho akademika iha
UNTL. Entau saida maka sei akontece kuandu Administrador Jeral AUTORIZA hodi
halo halo auto-avaliasaun ba prosesu aprendijazem, dosente, no administrativu
tuir estatuta UNTL artigu 5? Bele mosu konflitu interece tamba estatuta rasik
la-difini auditoria interna nia poder hodi halo servicu refere. Tamba ne'e, atu dehan bele ga la-bele Gabineti Auditoria halo nia knar nia dalan: Magnifiku Reitor UNTL presija halo despacho ou Concelho Geral no Reitor iha konkordancia hodi estabelece Concelho Diciplinar tuir estatutu e GAI iha nia okos hodi asegura nia implementasaun. Dalan seluk nebe presija halo tuir sistema Auditoria Interna nian mak Concelho Geral, Reitor, no Concelho Gestao kria Audit Charter nebe esplika GAI nia dever no dereitu inklui metodologia servicu auditoria.
Ita akompanha Magnifiku Reitor ninia diskurcu iha dia 01 de Fevereiru de
2016 hare no rona katak Magnifku iha seridade hodi funciona Gabinete Auditoria
Interna tuir estatuta UNTL. Hau sita Reitor nia diskurcu oituan katak ” UNTL nia hakarak mak sai Centru de
Exelencia (visaun UNTL), no agora dadaun; hanesan Ro-ida karik hau mak lori i
ita hotu servicu hamutuk hodi atinji objetivu ne’eba. atu atinji objetivu iha
buat tolu mak dosente, funcinariu, no estudante presija halo: servicu ho diciplina, Etika, no produktividade. Atu
asegura pontu tolu refere hodi la’o diak maka Gabinete Auditoria Interna asume
responsablidade refere”. Ba autor hakerek artigo ne’e koncedera DISKURCU
NEBE AVANCA TEBES hare husi prespektiva kontrola interna atu garante prosesu
tomak la’o tuir dalan/regras. I Diskurcu ne’e hanesan komitmen nebe reitor
koalia/PROMETE tiha-ona no publiku hein ninia konsistencia (implementasaun)
tamba komitmen deit la-to’o!!!!! Tuir lolos diskurcu Magnifiku Reitor nian
tenke apa’ar ho estabelecementu/funcionamentu GAI atu nune asegura pensamentu
reitor konaba boa governasaun. Tamba Reitor hakarak sistema kontrola forca
maibe realidade estabelementu estrutura sidauk reflete estrutura foun. Realidade seluk maka iha posibilidade "Reitor La-Konsisten" mak Gabinete Auditoria Interna sai polemika-liu duke estabelecementu diresaun seluk, tamba fulan tolu-ona maibe sidauk funciona i atividade kontrola la-la'o. Bele dehan: Uniku Gabinete nebe koko konfirma/husu servicu ba superior maibe "" Hatan superior katak servicu sidauk iha""!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Muda Hanoin konaba Auditoria Interna!!!!!!!!!
Pasadu auditoria mosu wainhira atividade hotu-hotu remata ona ou iha
findo-ano, i presenza auditor hodi halo auditoria ba atividade nebe remata ona. Maibe Iha jestaun
modernu agora, instituisaun privadu mos publiku presija Auditoria Interna hahu kedas iha iniciu hodi
tulun jestor foti decijaun. Buat nebe auditoria
interna halo mak auditor sira akompanha hahu husi planu/prosesu,
implementasaun, no rezultadu ou ralatoriu. Planu nebe diresaun ou fakuldade halo presija orgaun independenti ida atu akompanha no fo konsultasaun (karik presija) atu nune
garante objetivu nebe instituisaun hakarak. Liliu input/rekurcu nebe diresaun ou fakuldade presija tenke relevante, tamba sala iha input maka sei fo influencia ba
objetivu instituisaun. Depois ne’e kontinua akompanha hodi halo nafatin asesmentu ba
implementasaun atividade hotu-hotu hodi garante sucesu no la-ses husi planu.
Entau papel nebe auditoria
interna asume mak: halo Asesmentu no Konsultasaun i rekomendasaun ba decision maker, katak hahu planu, implementasaun to’o rezultadu auditor
prontu fo nia kontribuisaun ba jestor/liderenca liu husi nia
papel nebe menciona. Ex. se auditoria interna halo asesmentu ba atividade ruma no hetan failanca
sira rekomenda hodi hadiak LAOS hein to’o final mak halo auditoria. Auditor sira sei halo nafatin avaliasaun ba nia sistema
kontrola interna hodi nune bele ha-mosu instituisaun nebe efisiente, efikas, no
ekonomis. Publiku mos TENKE hatene katak auditoria interna laos deit hao audit ba aspetu financairu maibe bele mos ho aspetu komprimentu instituisaun ba lei nebe vigor, auditoria ba desenpenho, no
investigasaun. Ho nune, buat nebe governu presija halo mak; oinsa optimaliza gabinete auditoria interna halo servicu ou fo kbiit ba auditoria hodi halo auditoria ba kuelker atividade nebe koncedera fo implikasaun orcamentu no prestasaun instituisaun. Dalan ikus husi papel auditoria mak sei halo rekomendasaun ba lideranca tuir kondisaun atual nebe akontece, liliu kausa nebe fo inpaktu ba instituisaun. Kompara ho Auditoria Externa; mosu iha findo ano hodi halo atividade auditoria ba atividade nebe remata-ona i signifika katak prosesu implementasaun progrma ruma la-tuir planu instituisaun karik akontece tiha ona i la-bele hadiak no sei rekomenda iha tinan foun.
Timor Leste no Sistema Boa Governasaun
Hau nia opiniun, Premeiru lideranca iha Timor Leste la-dun iha responsablidade ba nia komitmentu. Katak se dehan tolerancia korupsaun zero entau tenke reflete iha formasaun estrutura governu hahu husi PM to'o chefi departementu ho hatuur ema nebe mak iha kompetencia hodi garante prosesu. Laos hada'o malu kadeira husi leten to'o ema tekniku sira tomak. Nune mos instituisaun akademika sira, EX. Oinsa UNTL iha forma foun nebe iha? Akademika sira presija loke-an hodi koncedera katak UNTL nudar instituisaun publiku i publiku hein katak Universidade Nacional ne'e sai modelu ba desenvolvimentu rekurcu umanu nasaun nebe nakonu-ho integridade. Cedu-liu ita halo komparasaun entre governasaun Aurelio (reitor antigo) ho reitor dadaun, maibe MAKINA SIRA NEBE MONTA, ITA KONECE SIRA NIA KONDISAUN. Segundu; Intituisaun Akademika TENKE HATENE KURIJI; Katak ita laos-deit hatene ema nia sala, maibe tenke hatudu mos ida los. Asuntu nemak sai prekupasaun JESTOR UNTL i Auditoria Interna nebe tuir estatuto hola knar refere (ema ida-rua hanoin katak) bele sai obstaklu ba Lideranca/jestor sira nebe sei pro kustume antigo. Inlektualmente ita lolos la-duvida hodi koalia Jestaun Kualidade maibe presija honesti hodi hare didiak iha UNTL laran atu la-prejudika publiku nia mehi konaba atendementu kualidade. Problema seluk, konsencia ka sentimentu hodi harii instituisaun nebe diak sei mukit iha sira nebe kaer kargu, tamba ba sira nia hanoin, kargu nudar oportunidade hodi aproveita. Sasan privadu no grupu sei domina iha instituisaun publiku hodi ha-krekas profisionalismu funsaun lolos. Kuandu nune, ita bele koncedera Auditoria Interna bele sai obtaklu ba asuntu privadu no grupu nebe sei buras. Se tebes ita separa asuntu sira ne'e (privadu no grupu) i asegura hanoin diak hodi kontribui ba desenvolvimentu instituisaun estadu, fiar katak la-kleur ita bele lori moris diak mos ba povu. Tempu ona, ulun-bot koalia bebeik boa governasaun no neneik ita tenke hakat hodi hahu forma sistema kontrola interna nebe bele facilita mehi refere.
Tamba sa Ita Koalia Boa Governasaun? Nia difinisaun mak hanesan sistema nebe regula, jere, no tau-matan ba prosesu kontrola instituisaun hodi hasa'e valor no hanesan mos meius atensaun ba parseira sira no sociadade. Sistema ne'e laos deit aplika iha setor privadu maibe iha valores no principiu nebe relevante i utiliza iha setor publiku (instituisaun estadu). Hahu Preimeiru Governu kedas, eis PM Mari Alkatiri koalia sistema ida ne'e i ho tempu nebe ita atravesa governu konsege investe hodi forma rekurcu umanu nebe iha kompetencia hodi intrudus sistema refere ba pratika. Formasaun Auditoria Interna nudar parte integradu husi pakoti Boa Governasaun (good governance) nebe estadu mehi. Agora, bainhira mak ita aplika ba pratika? Teknikamente konecementu sistema boa governasaun iha, faktus hatudu katak governu forma ona auditor interna hamutuk 50 liu ( ate tinan 2017) pesoas ho nivel profisional Qualified Internal Auditor (QIA) nebe espalha iha ministeriu hotu-hotu no sidauk inklui sira nebe dadaun tuir formasaun refere. Iha UNTL rasik recurcu nebe tama kualifikasaun QIA nain tolu, no nain hat seluk sei tuir formasaun hodi kompleta. Wainhira Concelho Geral no Reitor iha konsistencia koalia exelencia iha kuelker servicu i iha interece hodi lori instituisaun ba governasaun diak (good gavernance), dalan ida mak utiliza rekurcu auditor interna hodi involve kedas hahu iha iniciu planu, implementa, no akonpanha nia rezultadu. MAIBE BA ASUNTU NE'E REITOR MAK IHA KOMPETENCIA!!!!!!!!!!
Beneficiu Sistema Boa Governasaun in-jeral mak sei aselera visizaun, misaun, no tarjetu instituisaun/organizasaun. Se UNTL nia vizaun "Sai Centru Exelencia", entau oinsa asegura, komunika ba entidades UNTL tomak, no nia implementasaun. Buat tolu refere importante tebes hodi sai mata dalan ba mehi boa governanasaun ho sintidu katak planu/input UNTL nebe exelencia, prosesu mos exelencia, no output mos tenke exelencia,
Atu atinji mehi exelencia iha UNTL presija utiliza mos 5 PRINCIPIU BOA GOVERNASAUN tuir mai: fairness, transparancy, accountability, responsablitity, interdependency. Ho proncipiu 5 ne'e bele garante katak ita-nia atividade hotu-hotu lao tuir dalan nebe los no mehi entidades UNTL BELE ATINJI. Sistema nemos hatete katak atu hetan sucesu ba utilizasaun sistema Auditoria Interna no Jestaun Kualidade hodi to'o Boa Governasaun tenke prense kriteriu 8 kraik ne'e (hau lori Jestaun Kualidade 9001:2000):
1. Komitmentu Jestor, (2) Difini vice ba Jestaun Kualidade, (3) Forma Ekipa ISO, (4) Iha Estrutura Organizasaun, (5) Desenvolve Sistema Jestaun Kualidade, (6) Auditoria Kualidade Interna, (7) Revizaun Jestaun, no (8) Sertifikasaun Jestaun Kualidade/ ISO 9001. Atu dehan katak pontu inportante hirak nudar sasukat ba mehi nebe lider sira iha, maibe wainhira sira la-tuir sasukat sira ne'e maka ita sei rona deit no difisil to'o objetivu. Exelencia sai nafatin mehi UNTL, i ho tempu nebe mak la'o sei sai nafatin diskusaun ba akademisi nebe mak lolos pro-progresu maibe presija hatudu iha realidade (idealismu inportante maibe faktus inportante-liu hodi sukat idealismu).
Instituisaun ESTADU, bainhira Mak Hahu APLIKA?
Sidauk iha estudu nebe hatudu ba publiku katak rekurcu nebe aprende sistema
sira menciona iha leten la-bele implementa. Realidade ida mos hatudu katak
kapacitasaun funcinariu publiku sai atensaun governu durante tinan hirak liu-ba
to'o agora, ho harii Fundus Kapital Desenvolvimentu Humanu asegura planu refere.
Perguntas mak ne'e, bainhira mak JESTOR iha instituisaun sira ne'e utiliza
rekurcu refere? Exemplu UNTL hetan ona formasaun konaba jestaun kualidade, boa
governasaun, no auditoria interna. Tinan hirak liu-ba Gabinete Auditoria
Interna facilita formasaun konaba Padraun Qualidade ho konecidu International
Standard for Organizaation/ISO 9001 ba dosentes no funcinariu. Formasaun ne'e
rezulta 440 dosente no funcinariu hetan ona certifikadu ISO 9001:2000 ka
ha-naran Cerfikadu Jestaun Kualidade. Jestaun Kualidade ISO
9001/2000 fo hanoin ba ita hodi diak input-prosesu-to’o nia out put. Koncederasaun sistema tolu nebe kompostu:
Jestaun Kualidade ISO 9001:2000, Auditoria Interna, no Good Governance hanesan
sistema nebe bele facilita jestor no staf sira hodi halo servicu tuir padraun
ou principiu standard nebe iha hodi atinji objetivu instituisaun liliu oinsa
porsesu input, prosesu, to'o nia out put. Agora, UNTL ho-kondisaun
atividade akademika no administrativu oioin presija standard hodi la-prejudika
atividade tamba deit kordenasaun. Profisionalismu sai dalan nebe TOMAN hodi
harii konsencia civitas akademika atu halo atendementu tuir regras.
Ho nune, Atu aplika sistema jestaun sira refere, Premeiru; Komando TENKE
hakarak, signifika laos komitmentu deit maibe oinsa aplika ba pratika. Oinsa
akumula ideias kontrola interna? Ita sei hein maneira saida Magnifiku Reitor
halo hodi asegura nia mehi konaba boa governasaun iha UNTL.
Segundu; Komando (Magnifiku Reitor) nia koncederasaun no sensitivitas ba
asuntu refere reflete iha reformasaun UNTL, HA-MOSU mekanismu hodi asegura,
liliu papel auditoria interna no kontrola kualidade ho nia estrutura servicu
klaru i espasu/poder hodi servicu. Terceiru; dicidi rekurcus no komunika
ba entidades tomak iha UNTL. Kestaun ne'e UNTL iha seridade no oferece
formasaun konaba Jestaun Kualidade perparasaun rekurcu umanu hodi implementa.
Teknikamente UNTL sira nia funcinariu no dosente 50% formadu iha area Jestaun
Kualidade ISO 9001 :2000 maibe ate agora sidauk aplika. Tamba nemak,
hau dehan problema konaba atendementu publiku iha funsaun publiku ne'e laos
kulpa funcinariu maibe lideranca mos bele sai obtaklu. Iha padraun nebe hau sita
iha artigu ne'e re-afirma katak, implementasaun sistema depende ba lideranca
instituisaun maximu (hahu husi Reitor no ekipa reitoria depois mak ba
fakuldade, diresaun administrativu no mos sira seluk), fiar katak Reitor Atual
sei esforcu hodi hadiak-tan no implementa servicu sira ne'e ho diak.
LIAN IKUS:
Ita hein katak, instituisaun UNTL hanesan instituisaun publiku no akademiku
sei fo ezemplu diak ba instituisaun seluk konaba papel auditoria interna.
aliende ne'e, governu liu-husi Inpeccao Geral Estado investe makas ba area
refere ho forma ona profisional auditor interna 29 pesoas i sei aumenta nafatin
(dadaun iha 100 liu mak tuir formasaun refere) hodi reforca servicu
instituisaun estado ba asegura governasaun diak (boa governasaun).
Ita mos konprende katak lideranca nebe pro-progresu dadaun sei oituan-liu
duke sira nebe haksesuk malu tamba fatin/kadeira, atetude ida nemak sai obtaklu
ba desenvolvimentu instituisaun estadu nebe diak. Problema seluk mos liga-ho
hahalok FINJIDU lideranca konaba boa governasaun, realidade membro governu sira
hetan kapacitasaun oioin iha area refere maibe la-kohi implementa. Seridade
hodi implementa sistema kontrolu interna depende-ba lideranca, (Hau sei prekupa
tebes ba ema barak/sira nebe foti decijaun katak produktividade funcinariu sei
menus). Tuir hau oportunidade no fiar nebe mak jestor sira oferece mak
difikulta funcinariu hodi hatudu nia kapacidade, aliende ne'e governo tenke iha
konsistencia hodi kria JUSTICA iha funsaun publiku atu promove profisionalismu.
Justica ba salarial kompara-ho tekniku nebe rekruta tamba politika (asesor)
maibe sein lei funsaun publiku i ho salariu nebe Wahhhhhh maibe servicu
nebe MUKIT; decijaun ne'e des-motiva funcinariu publiku. Perguntas tamba sa
servicu teknika (asesor) la-bele regula???? Realidade seluk; funcinariu ho
salariu $115 - $510 Oinsa sira infrenta vida ekonomia nebe mak sa'e bebeik?
Bele ga lae se salariu refere ministru ou ministra mak jere hodi sustenta sira
vida baziku deit? KORUPSAUN NE'E MOSU HUSI NEBE (Kwik K. Gie), BARUK TEN MOS
MOSU IKUS MAK LA-PRODUTIVU NE'E. Ida ne'e deit mos prejudika ona pricipiu boa
governasaun, tamba presija standard nebe asegura ho lei hodi nune la-bele sai
prekupasaun iha ambiente servicu.
Prekupasaun seluk; Konprensaun ba Sistema Auditoria Interna iha kontestu agora nudar sasan kontrola
interna nebe obrigatoriomente uza hodi bele alkanca boa governasaun hodi
atendementu publiku nebe nia kualidade sei mukit los. Jestor haruka-ona funcinariu
hodi hadiak-an maibe ida sai bot la-book an hodi akompanha progresu sistema
sira ne'e oinsa. Tuir lolos Jestor nebe
diak mak jestor nebe simu informasaun husi auditor nebe independen, nakonu-ho
integridade, Objetivu, konfedencial, no Kompeten iha nia servicu wainhira
remata auditoria no relata nia. Tamba informasaun auditor bele ajuda jestor
hodi foti decijaun ruma. Wainhira Auditor sira halo auditoria rutina laos halo
julgamentu iha tribunal hodi buka ema nia sala maibe nudar korajen hodi hadiak
diak liu tan liu husi rekomendasaun nebe mos HETAN KONKORDANCIA ENTRE AUDITOR
NO AUDITEE. Maofi.03.2016
Komentar