TEMPU ONA ESTADU FORNECE TRANSPORTE PUBLIKU BARATU BA NIA POVU

TEMPU ONA ESTADU FORNECE TRANSPORTE PUBLIKU BARATU BA NIA POVU
 Husi Crispin da Costa Perreira 


Relasiona ho folin konfestivel nebe sae iha loron hirak nee, defikulta aktividade komunidade barak no infrenta vida karun iha Dili laran. Hahu husi sasan iha merkadu, transporte, i inklui aktividade ekonomiku no jovem ( la tama servisu, estudante la bele prense aulas, la iha osan hodi selu taksi). Kondisaun refere konvida publiku sira hodi tau atensaun liliu governu hodi toma medidas atu trata lalais. Mudanca folin konfestivel nebe kuaze 8% ( $ 1,21-1,38/litru) fo impaktu ba servi transporte publiku nebe seitor privadu mak prepara. Emprezariu transporte halo rajaun katak sei infrenta problema lukru nebe tun tamba mudanca folin konfestivel nebe akontese signifika la iha balancu ho tarifa nebe determina husi governu. Ou katak tarifa nafatin maibe presu mina sae bebeik. Kestaun nebe governu tenke tau ba atensaun no iha iha seridade atu hatan. Aliende nee, impaktu husi folin sae nee mos bele daet ba sasan seluk tamba mina nudar kustu baziku ida mos nebe inportante no fo influenca makaas ba kustu produsaun. Kondisaun nee sei daet iha teritori tomak wahinhira estadu la buka nia salusaun lais. Ita hotu hatene katak ekonomia povu nebe susar i difisil sei kona impaktu boot liu kompara ho grupu elite oituan iha kapital Dili. Bele dehan katak, governu tuir lolos buka solusaun hodi dada sai povu husi mukit maibe bele mosu kontrariu fali (hanehan tan povu). Persepsaun balun konaba merkadu livre Bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 138 fo dalan ba governu atu regula no halo intervensaun ba merkadu ekonomia iha Timor Leste wainhira akontese problema. Hau reafirma deit katak seitor publiku sai hanesan pilar inportante hodi istimula ekonomia nacional. Presenja governu iha merkadu garante ho lei i hanesan dever hodi proteja nia cidadaun husi presaun ekonomia kustu as. Tan nee persepsaun merkadu livre la relevante ho ita nia sistema ekonomia nebe adopta sistema ekonomia kahur. Indikasaun pratika merkadu foer no governu iha dever fo sensaun ba kompania sira. Tamba sa bele akontese? Iha aproximasaun rua mak ita uza hodi hare fenomenu folin mina iha Timor Leste. Ida, ita koko hare husi supply no demand seluk fali hare husi folin mina iha merkadu mundial. Bazeia aproximasaun supply demand iha merkadu, katak wainhira folin mina sae kuandu fornecementu/supply menus maibe demand sae. Husi aproximasaun nee iha Timor Leste supply/stock mina iha Timor Leste estavel (fakta hatudu katak la akontese kelangkaan iha fatin ense mina), kondisaun nee hatudu katak la iha rajaun hodi hasae mina nia folin. Agora rajaun seluk nebe hatudu atu mina nia folin LA BELE SAE MAK folin mina iha merkadu mundial hatudu trend tun bebeik (husi $120/baril iha fulan rua liu ba tun $88/baril ohin). Kuandu nune ita fila ba pratika/atetude kompania sira iha merkadu nebe iha intensaun ba liu lukru duke interese publiku. Suplier sira halo pratika ekonomia foer iha merkadu. Ex. Iha fatin ense mina fatin balun mina sukat la too litru ida maibe nia folin kada litru. Pratika seluk mak kompania mina sira iha Timor Leste koko halo mina nia folin sae ho trava mina iha fatin balun (penimbunang minyak) impaktu husi hahalok nee sei efeita ba supply iha merkadu hodi dudu folin sae (politika kartel). Tan nee governu presija kontrola merkadu no investiga atetude sira nee iha kampo hodi tau ba atensaun. Aliende nee, Kompania mos tenke iha maturidade hodi kopera ho governu atu nune asigura estabilidade ekonomia rai laran, rajaun koperasaun tamba estadu/governu mak fo lisensa/autorizasaun. Tantu Hahalok emprezariu sira nee governu presija toma medidas i kuandu la kopera be fo sensaun ou bele hakotu nia lisensa hodi la bele halo aktividades ekonomia iha rai laran. Tempu ona hadia no hamosu mekanismu hodi hare asuntu sira nee, se lae ita fo liberdade kompania hodi halo tuir sira nia hakarak. Opsaun hirak nebe presija governu foti hodi rejolve problema iha leten Iha kontestu Timor Leste nebe depende sasan mai husi liur inklui mina difisil oituan governu halo intervensaun ba merkadu wainhira akontese mina folin sae. Dever governu atu proteza nia povu husi presaun ekonomiku tenke foti medidas atu rejolve problema refere: 1. Governu bele Reve tarifa ou hasae tarifa transporte. Impaktu husi decijaun refere sei difikulta povu kiak sira tamba kustu transporte sae la balancu ho rendementu sira nian. Liliu estudante sira nebe mayoria eskola iha dili uza transporte publiku hanesan opsaun uniku atu halo movimentasaun. 2. Subsidiu, iha oin rua: Premeiru subsidiu ba mina katak governu bele responde folin mina sorin balun atu nune emprezariu transporte la presija hasae tarifa no parte seluk emprezariu mina mos la lakon. Maibe decijaun bele foti tenke estabelese sistema nebe diak hodi kontrola atu nune la bele mosu pratika foer iha kampo. Se lae subsidiu bele fo deit benefisiu ema oituan, liliu grupu elite no ekonomia mediu ba leten mak aproveita. Sigundu subsidiu governu atu fornece transporte publiku(transporte baratu ba povu) nebe jere husi kompania publiku hodi facilita aktividade povu. Ita hare katak durante nee funcinariu publiku sira deit mak hetan facilidade, maibe oinsa governu hanoin kondisaun nebe mak povu infrenta oras nee? Mesmu decijaun nee sei la fo gratuitu maibe pelemenus bele ajuda rejolve problema povu nian tamba objetivu husi hanoin nee laos buka lukru nebe boot. 3. Parte seluk nebe presija hare mak kompania mina nebe estadu estabelese ona tenke fo mandatu hodi halo intervensaun ba merkadu ka operasaun merkadu. intervensaun merkadu nudar asaun inportante hodi asigura povu husi folin as. Buat hotu iha leten lao ho diak enkuantu instituisaun kontrola estadu (policia, governu, no parlamentu) sira mos servisu makaas, no presija apoia mos husi media (jornal no TV), sociadade civil (ONG). No tuir lolos investigasaun husi jornalista sira husi Televisaun no diariu nacional seluk sei apoia makaas ba governu atu nune bele asigura interece tomak ou bele proteja povu sira ekonomia kraik. Kritika ida ba media nacional katak intensaun jornalis sira atu halo investigasaun klean ba kazu ruma sei fraku tebes, i hau hare jornalista sira gosta liu akompania membru governu hodi halo viajen ba fatfatin, maibe depois aktividade governu para entau notecia mos la update ona.Ho nune difisil ba ita tomak hodi luta ba interece povu ekonomia kraik, no dala barak sociadade intelektual la prekupa tamba konsencia nebe fraku.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu