Reformasi Politik Fiskal

(Povu Kiak Tamba Politika Fiskal Governu Habokur Makina Estadu Deit)
Husi: Crispin da Costa Perreira
Ita nia ukun an tinan sanulu resin ona, mesmu hare ba nurak tebes maibe nasaun nee hamriik iha momentu nebe nakonu-ho dezafiu no progresu desenvolvementu nasaun vizinu nebe avancadu tebes i halo Timor mos la-hakmatek hodi duni desenvolvementu nebe sei atrazadu. Ukun-nain Timor bele ha-mosu rajaun barak sobre nasaun foin harii, maibe iha fatin seluk rekurcu sira nebe oras nee dadaun servi ba makina estadu forma des-de Indonesia nia tempu i balun husi nasaun seluk hanesan Portugal, Musambique, Angola, no Australia. Ita konkorda wainhira ukun sira kesi kestaun limitasaun rekurcu seluk hanesan kapital, rekurcu naturais, no osan maibe tempu lao nafatin i Timor Leste preparadu ona hodi hakat ba oin. Komitmentu politikus mak sai fator determinante, se-lae politkius sira nemak sai-duni obtaklu ba desenvolvementu Timor Leste. Laos tempu ona, estadu/governu sei hakilar nafatin menus-rekurcu umanu maibe realidade ka dadaun nee kada tinan Timor Leste produs rekurcu umanu kuaze 5-7 mil graduadu nebe fornece husi Universidade rai laran no Indonesia. Agora, oinsa estadu argumenta ba situasaun refere hodi kria servisu ba sira? Aliende nee, durante tinan lima iha Governasaun AMP Jilid I despeza barak (Bens Servisu $ 1,56 biloens tinan lima kotuk no balun governu mos hetan tulun husi parseiru desenvolvementu) hodi fo kapacitasaun ba servidor publiku. Tan nee, tuir hau oinsa governu utiliza ho diak i ha-menus rajaun atu tau sala ba menus rekurcu umanu ho nune bele reflete iha planu anual ba desenvolvementu nasaun. Buat todan liu mak maturidade politika ukun-nain,  politikus sira tenke iha vontade no konsencia diak hodi hare situasaun riil no traxa planu. Governu mak iha konpetencia no knaar tomak tuir konstituisaun hodi responde liu husi Planu Orcamentu Jeral Estadu (OJE). La kleur tan ita sei asiste debates politikus iha parlamentu nacional hodi dicidi desenvolvementu 2013. Ita hein decijaun fiskal bele responde kondisaun povu kraik hodi evita gap/distancia moris sociadade nebe klean entre riku no kiak. Grupu riku sa’e bebeik hodi belit/tebele ba ukun-nain no kiak sai ISKA politikus iha momentu kampanye atu atinji kadeira politika. Ita mos duvida papel politikus tuur iha kadeira as i do’ok liu husi massa kiak nebe fo nia votus hodi asegura kadeira refere!!!
Orcamentu Jeral Estadu (OJE) nudar sasan governu nebe hatuur hodi garante povu moris diak, no sasan refere halo ho jestaun diak atu hadiak ekonomia nasaun (F. Seda). Buat hirak nee servidor estadu presija jere ho didikasaun atu atinji boa governasaun, se lae Timor bele iha osan barak maibe la-utiliza ho diak hodi sustenta povu nia moris diak (esperencia iha ona-keta repete). Atu atinji boa governasaun presija sadere ba prinsipiu gastus/despeza sira tuir mai nee: prinsipiu (i), Akuntablidade bazeia rejultadu/kinerja, esperencia exekusaun durante governu Fretilin no AMP jilid I iha ona. Governu Fretilin hahu ho limitasaun OJE no limita mos ba planu desenvolvementu. Aliende limita planu, Governu Fretilin hasoru difikuldade iha rekurcu umanu hodi exekuta planu estadu. pelemenus kondisaun socio-ekonomia lao normal i transparancia iha prosesu exekusaun planu akontese. Ita mos hakfodak wainhira  situasaun refere sei repete nafatin iha governu AMP Jilid I. Momentu nebe Timor Leste nia rendementu boot husi receita petroleum (olie ho gas) maibe ekonomikamente buat hotu lao iha fatin i la-hatudu rejultadu nebe diak. Prinsipiu (ii), Nakloke ba transasaun(transaksi) governu; iha hahalok balun mak sidauk nakloke no transasaun iha nakukun laran. Ex. Tender, manipula folin fos, manipula folin konfestivel nebe fo influenca ba kofre estadu, distribuisaun makina agrikultura nebe nakonu is-partidaria, no sst. Prinsipiu (iii), Kapacitasaun ba jestor nebe profissional, tinan hirak liu ba governu konsentra hodi hadi’a instituisaun estadu, nee reflete husi politika alokasaun OJE haruka servidor estadu eskola no tuir terinumentu iha liur. Ate’e agora ita la-dauk hare impaktu formasaun sira nee nia rejultadu. Publiku sei hetan servidor sira nebe lao distancia no siak-ten (hare servisu servi publiku hanesan Hospital, fatin trata dokumentu karta kondusaun, pasaporte, certidaun, kelakuan baik nsst). Prinsipiu  (iv), Tenke iha Auditoria Externa nebe independen no iha kredibelidade hodi halo audit. Publiku la-hatene Auditor nebe mak durante nee halo audit ba prosesu exekusaun OJE. Duvidas bo’ot mos ba  utilizasaun fundus estabilizasaun ekonomia ho motante $ 240 miloens maibe folin fos sae bebeik, fundus infrastrutura (desenvolvementu ba infrastrutura pasu iha fatin deit), fundus rekurcu umanu nebe nia exekusaun la fo influenca ba atetude servidor publiku, ho seluk tan. Buat seluk nebe mosu no sai rumoris mak korupsaun. Espasu (koruptu) nee bele sai realidade tamba sasan kontrola iha politikus nia liman. Wainhira sasan nee husik deit bele tuir Gary Becker koalia  “Numeru krimi laos tamba rasionalidade no prefere ba ema hodi sai krimi, maibe ambiente ekonomia no sociadade nebe kria husi decijaun publiku inklui despeza ba policia, kastigu ba kriminozu, oportunidade servisu, eskola, programa treinumentu ba cidadania”.
Perguntas bo’ot sempre mosu husi publiku wainhira politikus sira hahu halo planu anual no debate iha uma fukun Parlamentu Nacional. Apakah OJE nebe debate bele lori netik roman ba sira nia moris? Ou debate refere hodi repete deit buat nebe mak ita asiste iha governu APM jilid I? Tuir lolos, OJE lori esperanca moris diak povu no tenke reflete iha politika fiskal (despeza) nebe sei mosu iha governu foun (AMP Jilid II). Povu mos baruk ona ba kompremisu nebe furak wainhira koalia maibe la reflete iha planu anual. Prinsipiu despeza OJE too ohin loron sai duvidas, liliu iha parte exekusaun. Iha projetu barak mak implementa la-tuir estandar no viola valor projetu refere, la iha sensaun ba kompania no ses husi kontrola. Se ita asiste rehabilita estrada kauk Dili laran (Ex. Hudi laran, besik ponte Maufelu-Becora, Aimutin) kompania taka aspal hanesan los lem/goma ba estrada kuak (alias LEM ASPAL nebe MIHIS LOS) agora, nune deit mak ita nia implementasaun kualidade projetu? Semak halo kontrola ba projetu sira nee? Funcionamentu inpektor jeral halo espesaun oinsa? Iha parte makroekonomia kortu praju, sei lori naha ba progresu ekonomia tamba desenpregu Timor Leste kuaze 72% (449 mil, Labour Survey 2010), sira nee mayoria hela iha area rural no nudar agrikultor. Mesmu Governu kria projetu insidental/PDD maibe valor projetu nebe kiik la-involve ema hotu no la-kobre sira nia moris durante tinan ida nia laran ( tamba loron servisu nebe minimu tebes). Buat hirak nee difikulta povu hodi hadi’a an no la bele haruka sira nia oan ba eskola. Aliende problema desenpregu, Timor mos sofre liu ba kestaun inflasaun kuaze 13,5 pursentu, buat nebe kontribui makaas ba gap kiak tamba inflasaun fo todan kapacidade sosa povu. Kondisan nee kontrariu ho kresementu ekonomia Timor Leste nebe hahu 8 pursentu 2006 ate’e 10,9 pursentu iha 2011.
Kresementu Ekonomia, Konseitu Politika Fiskal VS Distribuisaun Rendementu
Iha fator kesenggajaan husi governu hodi kria gap kiak no grupu elite iha Timor Leste. Politkus iha Governu laran no PN prekupa liu ba (kadeira no partidaria).Povu Kiak Tamba Politika Fiskal nee laos boatus/rumoris maibe realidade nebe mak oras nee ita hare iha sociadade nia le’et, parte seluk ukun-nain sira la iha sensiblidade ba asuntu nee hodi trata. Ita diak iha diskurcu maibe implementasaun sai problema nebe seriu (retorika). Iha kontiudu Kiak tamba Politika Fiskal, autor hakarak konvida leitoris hodi hatuur termu ekonomia atu lee asuntu refere. Mesmu iha ekonomista balun argumenta katak, politika fiskal nebe Governu Timor Leste uza haktuir konseitu Keynes. Hau koko elabora oituan Konseitu Keynes. Konseitu nee mosu wainhira sistema kapitalista ka merkadu faila hodi akontese resesaun (krizi ekonomia mundial) i oinsa ha-ses ekonomia mundial husi krizi iha tinan 1930-an mai leten? Iha sujestaun rua mak Keynes fo hodi kura krizi ekonomia naton nee-ba, (i) ha-boot despeza estadu hodi kria servisu no (ii) halo politika empresta/debe, Conway, 2011). Klaru ona katak politika rua refere ita halo tiha ona maibe la-tuir lolos konseitu Keynes katak la-kria servisu ba povu hodi rejolve problema makroekonomia, maibe komsumsaun instituisaun estadu mak boot los nune ha-klean espasu distribuisaun entre riku no kiak ihan Timor Leste. Signifika, utilizasaun osan la investe iha setor ekonomia produktiva hodi garante rendementu sustentavel.
Pelu kontrariu mak ita asiste deit politika nee kria grupu elite (ekonomia mediu ba leten) hodi jeneraliza kondisaun moris ema-hotu atraves relatoriu anual governu sobre kresementu ekonomia. Relatoriu nee atu presta deit prestasaun governu iha nivel mundial maibe faktus hatudu buat seluk katak povu sai vitima nafatin deklarasaun sira hanesan nee. Iha pontu balun ita konkorda ho konseitu Keynes maibe kontestu Timor Leste presija ita reve. Nurshe nudar matenek-nain ba area desenvolvementu la-konkorda hodi aplika konseitu nee iha nasaun terceira mundu, tamba tuir Nurshe nasaun foin harii menus iha kapital no rekurcu nebe limita teb-tebes. Ho nune konseitu  Keynes la relevancia ho ekonomia nasaun foin harii, i tan nee lalika obriga hodi nasaun foin harii baniti tuir konseitu refere.
Aliende adopta konseitu nebe la-konsisten, ita mos presija akompania Distinu politika fiskal nudar aproximasaun ida nebe presija ita koko hare. Politika fiskal katak decijaun estadu sobre taxa (tax policy) no gastus (expenditure policy), ou governu uza osan povu nian (atravesa OJE) hodi kria estabilidade ekonomi no desenvolvementu.
Hodi fortefika estetementu iha leten (governu la-uza konseitu Keynes tuir lolos) hau koko aprejenta analiza badak tuir mai nee: bazeia ba analiza Aprocimasaun distribuisaun rendementu leitores bele hare iha figura tuir mai: Wainhira ita uza aproximasaun refere hodi lee politika despeza Timor Leste nota katak persentajen despeza ba instituisaun estadu hahu husi tinan 2006-2012 nebe kompostu husi despeza ba Salariu (10%), Bens Servisu (27%), no Kapital minor (3%) alokasaun iha variabel tolu nee rejulta deit ema hamutuk 28 mil liu mak asesu (funcinariu publiku) ba OJE (Relatoriu Anual), iha $ 2,263 biloens (39%) estadu aloka osan ba desenvolvementu hodi daet povu maibe mehi desenvolvementu nee la akontese iha baze no povu penonton nafatin. Kompania mak hetan lukru ekonomia, aumenta ho ema esternu sira ukupa servisu nee. Publiku mos la-hatene osan nee nia distinu ba se? Iha mos $ 240 miloens (4%) nebe aprova iha 2008 momentu krizi ai-han mundial hodi kria fundus estabilizasaun ekonomiku mais foin reflete iha fos subsidiu nebe kontroversi deit. Keta halo motante osan refere ita hare sai kapital/modal ba membru governu hodi halo negociu iha instituisaun estadu laran alias buka untung/lukru. Nune mak politika subsidiu ka? Tamba sa fos subsidiu folin kontinua sae? Tuir lolos Politika nee atu asegura povu hodi infrenta fos folin baratu, maibe realidade kontrariu i la iha sensaun ruma ba autoridade ou kompania sira nebe distribui fos. Ho analiza distribuisaun hatudu katak povu lubung ida nebe kompostu husi ema terceira idade (ferik katuas) no veteranu sira mak asesu ba osan $ 993 miloens (17%), LAOS POVU TOMAK. Motante osan nebe bo’ot maibe sai nafatin perguntas mai publiku tamba problema veteranu ate agora la-dauk rejolve, sa-tan povu? Povu nafatin sai penontong hodi hare politika fahe osan gratuitu sira nee. Serkulasaun osan $ 993 miloens oras nee para iha nebe, i semak asesu barak liu? Karik luta nee partencia mos ba povu nebe mukit? Ga sira tenke muda sira naran lalais ba terceira idade no veteranu hodi asesu ba osan gratuitu refere? In-justica social-ekonomia no ulun-sira kria hela ba ita!!!!!!!!!!!!!!!
Politika Fiskal
Politika Fiskal nudar intrumentu inportante governu hodi responde espektasaun povu Timor Leste nia moris. Faktus hatudu katak istimulasaun ekonomia Timor Leste depende ba despeza estadu. Teoritikamente politika fiskal tenke prense funsaun hirak tuir mai nee (Musgrave): Premeiru; Fornece sasan social, ex. Uma eskola, estradas, Hospital, fatin rekreasi, ponte, nsst, ka ita kuinece dehan funsaun alokasaun. Despeza governu reflete ga lae? Sigundu; Distribuisaun rendementu no riku soin nebe Justu no ekilibre, ka funsaun distrubuisaun. Iha kontestu Timor Leste, oras nee distribuisaun rendementu centraliza deit iha Dili, tan nee bele dudu migrasaun husi area rural ba urbanu (tenke iha justica ba desenvolvementu). Projetu PDD hanesan intrumentu nebe diak husi governu hodi hadi’a distribuisaun rendementu nacional, maibe implementasaun projetu nee efektivu ga lae. Tamba valor projetu nebe aloka PDD kiik, signifika katak la fo influenca makaas i dala ruma la kria servisu ba komunidade. Tolu; Despeza orcamentu estadu nudar sasan/meius hodi hatuur metin (mantein) oportunidade servisu ba cidadaun tomak, ka funsaun estabilidade. Problema makro hanesan desenpregu sai ameasa ba estabilidade nacional. Despeza OJE lolos tenke fo garante ba kampo servisu hodi minimiza problema social hanesan akonsetese iha Suai no Baucau. Kondisaun nee fo imajen  mai ita hodi buka nia solusaun ekonomia. Dialogu entre jovem (grupu) ho mediasaun husi organizasaun ka governu laos solusaun komperehenship hodi rejolve. Funsaun decijaun fiskal nebe mensi iha leten tinan hirak liu ba la reflete iha OJE. Deputadu sira dala barak hare mak motante osan maibe la-kohi hare distinu osan iha aspetu ekonomia wainhira implementa. Esperencia tinan sanulu kotuk hatudu katak Governu sempre lolos iha debates PN nacional tamba la-kohi rona deputadus sira koalia (oposisi), deputadus nebe tuur rona no hein simu osan fulan deit, seluk faluk La-hahoris diskusaun nebe iha relasaun ho politika ekonomia. Povu hein Biblia desenvolvementu CNRT bele  reflete iha OJE 2013, i Prezidenti da Republika bele halo nia knaar (Promulga) diak liu bazeia ba kondisaun nebe povu infrenta.
Reflesaun: Sukat Kresementu Nebe Furak Iha Numeru
Iha argumentu balun katak despeza estadu nebe boot dudu kresementu ekonomia Timor Leste makaas (hare relatoriu anual estadu, 2011). Signifikasaun kresementu ekonomia ba povu maubere saida? Ou relatoriu refere deit grupu ekonomia mediu ba leten? Jeneralizasaun ba povu hodi moris kondisaun ekonomia diak sei atraza planu estadu hodi ha-kotu mukit nebe sai moras povu Timor Leste. Justifikasaun ba Relatoriu nee tuir mai hau koko hatuur indikadores ekonomia hodi ita sukat lisuk kresementu refere: premeiru; GDP per kapita (nebe governu uza dadaun), sasukat nee halo jeneralija i koncedera cidadaun tomak hetan influenca HANESAN husi kresementu ekonomia nee. Katak ema hotu-hotu moris ho kondisaun ekonomia hanesan. Nia formulasaun maka: total GDP fahe ba total numeru populasaun (GDP/ total populasaun). Sasukat nee hare liu ba numeru/angka maibe KUALIDADE LADUN PRENSE. Katak sasukat refere la responde ba Moris diak (welfare) sociadade/povu. Faktus hatudu katak Timor ema kiak aumenta tan Sasukat nee iha Nasaun Franca oras nee hetan kritika makaas tamba kresementu sa’e maibe kualidade moris sociadade menus tebtebes. Prezidente Franca Nicolas Sarkozy iha 2008, husu hodi hare mos sasukat seluk nebe todan liu ba kualidade moris. Aprocimasaun GDP presija sukat ho desenvolvementu seitor ekonomia maibe too ohin loron la iha dadus ruma relata husi dirasaun estatistika sobre progresu desenvolvementu setor ekonomia Timor Leste. Tan nee, ita duvida ba deklarasaun kresementu nebe as maibe justica ekonomia sai duvida. Sigundu; Kampo servisu no rendementu sae; ekonomikamente sasukat nee iha ligasaun forte hodi justifika kresementu ekonomia nia influenca. Tamba sa sasan (alat) nee inportante? tamba wainhira iha kresmentu ekonomia, DIAK LIU TENKI AKOMPAINIA HO KAMPO SERVISU, signifika katak valor kresementu ekonomia DAET ba ema barak ka populasaun sira hodi asesu ba kampo servisu, i atravesa servisu nee, sira bele hetan salariu hodi dudu rendementu. Objetivu husi analiza nee sei foka liu ba hatun desenpregu no pobreza. Konklujaun maka: ”Kresementu ekonomia hamosu kampo servisu, dudu rendementu povu liu husi salariu, no ikus hatun desenpregu ou pobreza”. Agora oinsa kresementu Timor Leste? Terceiru; New (net economic welfare), sasukat nee hare ba tempu ema servisu no seitor ekonomia nebe maka fornece servisu (formal ka informal), formal katak fornece husi governu, no informal liu husi seitor privadu. Sasukat nee presija responde perguntas hirak nee tuir mai-ne: Ema servisu nain servisu, oras hira iha loron ida, loron hira iha fulan ida, ka fulan hira iha tinan ida. Tamba dala barak servisu informal iha fluktuasaun makaas (la pasti), agora atu sukat moris diak ema ida presija hare nia rendementu nee bele kobre nia necicidade durante loron/fulan/tinan nia laran. Tuir dadus survey SOFOPE ema servisu iha 2010, katak Timor Leste ema hamutuk 182 mil maka halo servisu nudar agrikultor espailha iha area rural, no 71 mil mak hetan servisu nudar funcionariu publiku no privadu. Nudar nasaun Kiak, numeru ema sira nebe maka servisu iha leten nia naha responsablidade (beban tanggungan) as tebtebes iha kada uma kain. Exemplu iha uma kain ida hamutuk nain 9, ida deit mak servisu entau naha ema ida tenke fornece minimu ba nia familia tomak iha uma laran (pelumenus hahan lor-loron). Se nune, kresementu iha leten ita bele dehan katak KRESEMENTU NUMERU/ANGKA. La iha kualidade ou la prense indikadores ekonomia numeru 2 no 3. Signifika katak la iha influenca ba kampo servisu no konserteja la hasa’e mos moris diak (welfare) sociadade nian. Tamba sa la iha mudanca ba kampo servisu? Perguntas nee ita liga fali ho planu governu atravesa Orcamentu Jeral Estadu (OJE), katak politika atu kria kampo servisu reflete iha OJE ga lae? Aprocimasaun nee ita uza, tan kresementu ekonomia Timor Leste depende ba despeza governu, mesmu seitor privadu mos fo nia kontribuisaun maibe fundus nia hun mak OJE. Klaru katak estimulasaun ekonomia Timor Leste to’o ohin loron mayoria fornece husi governu (hau dehan kresementu LA KUALIDADE).
Saida Mak Estadu Halo?
Iha Timor Leste, ita konkorda katak estadu la-bele hanesan fali Thomas Hobbes difini, katak estadu nebe ho knaar absoluta sai Monster buas, nebe mosu ho distancia mos ha-tauk nia cidadaun (Leviathan). Maibe ita banati tuir konseitu estadu nebe John Locke hatete nune sai reflesaun ba politikus hodi iha sentidu servi povu nebe as du ke grupu ka pesoal. La iha tan sentementu (diskriminasaun) rasa, ko’or, suku ka partidu durante asume kargu publik hodi atende prekupasaun publiku. Labele mos fo espasu ba argumentu tuir mai nee: “ Povu Ejeji Be Mos, agora nai-ulun hatan Be Mos la iha tamba povu sobu at hotu kanu nebe governu monta. Seluk fali vendedor ejeji fatin fa’an diak hodi facilita sira aktividade komerciu, maibe ulun-boot sira hatan merkadu halo laos hodi hela metin maibe hodi fa’an, tan nemak facilidade nebe estadu fornece la sufisiente”. Perguntas, semak responsavel ba asuntu nee? Se kanu monta sai amostra deit (laran mamuk), tamba sa tenke monta? Se merkadu halo ba publiku maibe husik povu mak jere rasik depois at semak kulpa? Estetementu ukun-nain sira nee sai reflesaun no hamosu pesemista forte ba povu tamba argumentu hanesan sei hatan ba problema estradas, ponte, eletrecidade, agrikultur, eskola publiku no sst.
Kondisaun sira nee wainhira rejolve enkuantu, Premeiru; Politikus hahu fokus no reforma politika fiskal nebe habokur deit makina estadu durante nee. Tenke utiliza lolos funsaun decijaun fiskal nebe hau aprejenta iha leten tuir Musgrave koalia. Tamba ho nune sei rejulta multiplier effect ba ekonomia Timor Leste. Sigundu;  Sensiblidade ba problema povu no konsencia ukun nain sira sai pontu inportante ba planu desenvolvementu Timor Leste iha futuru. Se konsencia no nacionalismu kuda duni iha fuan ho laran, maka povu sei la-duvida ba debate OJE 2013 nebe la-kleur tan ita asiste. Terceiru; Deputadus tenke intende kontiudu politika alokasaun no benefisiu ekonomia ba povu saida? I tenke mosu mos opsaun alternativa ba receitas estadu nebe durante nee depende ba fundus minarai no 3% husi taxa domestika. Timor Leste nia problema boot ida mak deversifikasaun rendementu la-hahu hodi nune bele sai perigu liu ba rendementu sustentavel iha futuru. Ita nia ekonomia kraik fraku, infrastrutura fraku, iniciativa governu atu investe ba seitor industri la-iha, kreditu ba povu la-iha, serkulsaun osan konsentra iha Dili, nsst. Iha tinan 5 kotuk ita gasta osan estadu $ 5,8 biloens maibe nia rejultadu oinsa? Presija hatuur fali decijaun fiskal iha fatin (liliu taxa nebe uluk hatun) no aumenta tan taxa iha parte importasaun sasan luxu exemplu kareta, motor, sasan elektronika, inklui material kontrusaun. Perguntas ida ba servidor estadu sira, halo nusa mak numeru kareta/motor aumenta maibe rendementu husi dirasaun refere la-iha mudanca nebe signifikante? KUAK IHA FRONTEIRA/PERBATASAN OU IHA PONTEKAIS GA DEPOIS TAMA IHA DIRASAUN TRANSPORTE MAK AKONTESE? Kuatru; Politika fiskal seluk, Governu tenke hamenus Bens Servisu governu no tau prioridades ba desenvolvementu infrastrutura, politika nee sei ha-kuran desenpregu atu nune bele garante KUALIDADE KRESEMENTU EKONOMIA. Konseitu Keynes keta temi deit iha ibun kulit maibe presija implementa tuir lolos, i la-haluha hare mos kontestu ekonomia Timor Leste nebe fraku tebes iha kapital no rekurcu nebe limitadu. Kintu; Governu tenke rejolve projetu kualidade plastik (ohin halo aban at fali) hodi nune bele dura ba tinan tolu ba leten. Sestu; hatuur los funsaun kontrola estadu no hakruuk ba lei, liliu funcionamentu inspektor jeral.Viva Timor Leste.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu