Mayoria Proposta OJE 2014 Konsume Deit: Oinsa Responde Numeru Kiak?


Ita tenke iha komprensaun jeral ida sobre kombate kiak iha Timor Leste atu nune planu orcamentu hanesan dadaun bele reflete. Se-lae Prezidenti da Republika nia blusukan (sai uma-tama uma, tama bairo ba bairo seluk, distritu ida ba distritu seluk bele sai saugate. Oinsa planu OJE bele dehan pro kiak (pro-poor). Konseitu kiak ita hotu koncedera nudar problematiku nebe multidimensional (povu menus hahan, hela fatin, edukasaun, saude, nutrisaun, hatais, la iha garantia ba future, nsst). Ho komprensaun ida nemak ita bele dehan katak kuelker decijaun publiku presija integradu ho tipu multidimensional no hotu-hotu (komprehensif). Ho kontestu Timor Leste dadaun; diskusaun konaba decijaun OJE tenke pro kiak (pro-poor budget) nudar parte nebe ita hare urjentimente hodi responde. Atu garantia decijaun fiscal bele pro-kiak presija prense kriterius tuir mai; Premeiru; Komitmentu politiku nebe diak, komitmentu forte no servisu maka’as inklui kria programa nebe bele kombate kiak ho hanoin katak buat nebe liu-ona hela istoria ona no ohin hahu halo reflesaun no planu hodi hadiak. Sigundu, Tenke iha iklima nebe apoia malu (mesmu partidu la-hanesan); katak esperitu koletivu hodi hatuur kiak nudar inimigu-hamutuk hodi kombate, ho nune presija apoia-ho aspetu legais: Ex. Kria leis ba povu hodi asesu ba kreditu kiik, negociu dal-dalan (kiik), no sst. No Terceira; Presija governante nebe diak (good governance), tamba kiak nudar problema multidimensional tan nee laos aproxima ho ekonomia deit maibe presizu-mos programas social, politiku, leis, no instituisaun nebe forte no diak. Hirak nee ita temi pro-poor policy ka antes ita tama-ba pro-poor budget. Pra-syarat tolu refere oras nee susar hodi Timor Leste prense, tamba ita diak iha kampanye/koalia maibe mamuk iha planu, I la-dauk ita temi implementasaun planu sira nebe halo susar tan estadu (gasta osan arbiru/saugate). Ex. Bele hare uma armajen lojistika (dolog iha fat-fatin nebe laran mamuk tamba la-iha produtu nebe atu rai iha laran, halo Estrada ohin seman oin at fali, ka fahe trator hodi garante supply aihan maibe realidade fos importa mak domina, no sst). Buat hirak nee mosu tamba ukun-nain sira nia sentidu grupu no partidu as duke estadu (povu). Reflesaun bele hare iha proposta OJE 2014 tuir mai:

81 PURSENTU PROPOSTA OJE 2014 HALAI-BA KONSUMI
Submisaun proposta Orcamentu Jeral Estadu (OJE)anu fiscal 2014 hosi Governu tama ona ba Parlamentu Nacional hahu dia 15 Nov. 2013, I debates tuir lei aei realiza iha dia 15 de desembru 2014; maibe too fila fali tinan foun mak debate. Ita hotu fiar katak proposta refere membru parlamentu sira istuda no halo analiza klean antes debates. Jeralmente proposta OJE 2014 governu planeia ho motante osan $ 1,5 biloens dolar amerikano. No nia komposizaun hanesan iha figura kraik:
Fontes Rendementu: Ita hotu hatene katak ekonomia Timor Leste oras nee dadaun mak ekonomia minarai (97%), agora rendementu demestika 3% deit. Nee signifikasaun “ wainhira la-iha minarai Timor Leste nia ekonomia la-ba oin/monu”. Tan nee estadu tenke jere rekurcu minarai nee ho-responsablidade hodi garante sustentablidade financeiru estadu iha future. Fontes seluk maka rendementu domestika (oras nee kontribui 3% deit). Husi 3 pursentu nemos mayoria kontribui husi impostu, taxa, eletrecidade, no ajencia autonomia. Perguntas ida mak, oinsa rendementu hosi UNTL? Semak sala hodi nune la-konta hotu rendementu estadu? Total receita domestika $166 miloens. Montante osan nee deit la-to’o atu selu salariu (despeza rutina estadu). Governu presija tau atensaun hodi identifika tan potencialidade rendementu nebe oras nee sei husik hela. 
Planu despeza: Komposisi despeza nee nia karakteristiku hanesan ho politika sira tinan hirak liu-ba. Mesmu governu reduz 9% despeza OJE 2014 kompara ho OJE 2013 maibe politika gastus la-muda, katak Ita nia investementu nebe liga-ho sustentablidade ekonomia kiik-liu duke konsumsaun. Aliende nee decijaun ne-mos sei la-muda valor kresementu ekonomia riil nebe-mak nia kualidade mukit  hanesan tinan hirak liu ona. Kritika ida ba governu; katak governu atravesa politika fiscal 2014 ha-fraku deit kreatividades povu hodi hein osan subsidiu. Lolos karik governu halo edukasaun ba povu hodi asegura ekonomia baze povu nian hodi kore-an hosi kiak. Nusa la eduka povu liu hosi kriditu kiik(mikro kredit) pois fortifika kapacitasaun kbiit povu hodi uza rekurcu neb oferece no governu halo monitorizasaun deit nune povu badinas servisu ka produktivu liu tan. Des-vantajen ba politika subsidiu mak sei halo povu dependencia maka’as, no ikus sei ha-susar ita nia makro ekonomi.

Politika OJE  Iha figura hatudu katak mayoria (81%) planu despeza ha-lai liu konsumsaun (TP+Sasan Servisu+K.Minor+Salariu). Politika nee bele fo perigu ba sustentablidade OJE tinan naruk, tamba governu la-iha politika deversifikasaun ba fontes rendementu estadu. Iha buat rua mak hau hakarak komenta hosi proposta nee: Premeiru,  Governu nia vizaun gastus hodi harii ekonomia baze fraku tebes. La-iha politika oinsa bele ha-mosu opsaun alternativas no ha-sae rendementu domestika liu-hosi setor taxa no setor ekonomia  produtivu seluk iha tinan 5-10 mai hodi la-bele ha-todan setor minarai no gas. Publiku mos ejije governu hodi esklarese sobre politika taxa (uluk hatun taxa) nebe halo lakon rendementu estadu oras nee sei mantein nafatin? Objetivu iniciu hosi politika nee atu istimula investementu esternu hodi nune bele ajuda rejolve ita nia kestaun makroekonomia, maibe realidade investementu esternu dereita (FDI) kiik-liu (desenpregu la-tun).
Parte seluk; Politika refere beneficia deit grupu ekonomia elite (veteranu, membru governu, bisnismen, no elite politik sira),  I hare fali sorin seluk povu kraik falta buat barak I balun nia moris mukit liu tan (in-justica iha politika fiscal nee). Ex. Pengusaha importa sasan luxu hanesan eletronika, kareta/motor, telefone no sst selu taxa kiik, nee la-kondis ho estrutura ekonomia Timor Leste mayoria hamriik-ho setor agrikultura. Sigundu, politika fiscal refere la-fo atensaun ba sustentablidade financeiru estadu future. Hanesan hau mensiona iha leten katak ekonomia baze sei susar tamba povu la-eduka servisu maka’as maibe kria depedencia ba governu nebe as ho nune ikus mai povu nafatin hela-ho kiak (labele kore mesak). Hirak nee sei fo impaktu ba kresementu ekonomia nebe furak los iha numeru maibe krekas iha kualidade.
Oposisi Ompong; Ha-mosu duvidas  sobre kontrolamentu ezekusaun OJE
Pro-kontra iha nasaun demokratiku la kontra buat ruma maibe hanesan valor demokratiku nebe tenke tane as. Kontrariu fali iha mundu demokratiku nebe ita asiste iha Parlamentu Nacional Timor Leste, partidu oposisi nebe politikamente la-hola parte kaer-ukun maibe loyal ba planu governu sein esplikasaun klaru sobre planu ba nia konstituente. Kualidade debate sai mukit tamba in-jeral oposisi konkorda proposta 2014. Tuir lolos, politika fiskal nee tenke apa'ar-ho kestaun makro rai laran (inflasaun no desenpregu nebe kontribui makas ba kiak). Hau prekupa nafatin oinsa estadu kanaliza distinu rekurcu hodi benefecia puvu mukit. publiku mos baruk hare no rona diskusaun/debate nakonu ho insulta, hakilar malu, hatudu liman ba malu hanesan palku sandiwara politikus nebe mak repete bebeik hanesan modelu kampanye eletoral. 
Ita presija kualidade diskusaun no halo solusaun ba problema nebe estadu infrenta. Publiku iha esparanca ba representante povu; katak sira istuda ona proposta nee durante fulan ida, i hare komposisi despeza nebe aprenjenta iha leten, lolos presija diskute klean ka bele muda persentajen gastus balun husi bens servisu no transferia publiku, aumenta fali ba capital desenvolvementu atu garante sustentablidade no iha impaktu riil ba kresementu ekonomia. Maibe Hau duvida ona konsistencia deputadus atu koalia asuntus kommu tamba subtensia proposta OJE 2014 sei la-diskute tan ona ho rajaun katak hotu-hotu konkorda. Publiku sei asiste deit diskusan tuir mai nebe koalia liu asuntus tekniku implementasaun, laos ona subtancia; I dala ruma dun-malu sobre buat la-los nebe sira hotu (BKG+Oposisi) dicidi hamutuk. Faktus mak aprova motante osan boot iha tinan kotuk maibe nia kualidade implementasaun hanesan Estrada sira Dili laran.
Ita hotu nia prekupasaun ba kemesraan politika oposisi nebe la-produtivu ona, la-eduka povu sai kritikus nebe apoia ba progresu desenvolvementu estadu, no abaikan suara konstituente. Ita hare politikus oposisi hotu-hotu tenggelam dalam permainan isu/rumoris politika nebe iha, I akontece bebeik ona. Ita espera; politkus Fretilin la-terjebak (la-tama lasu) politika nebe lanca hodi halo nia funsaun oposisi/kontrola sai fraku.
Lian-Ikus
Atensaun bo’ot maka: Iniciu sala, entau tuir mai mos sei banaiti buat nebe ita hahu, tamba nee hatuur asuntus kommu tenke as duke interece pesoal, grupu, no partidu. Atu evita, tuir hau buat nebe presija estadu halo: premeiru, Parlamentu Nacional ho Governu presija halo analiza Impaktu Regulamentu (Regulatory impact analysis) nebe durante sira halo aprova tin-tinan; sasukat nee ho objetivu hodi garante regulamentu nebe governu halo/aprova, lori nia beneficiu ba povu tomak. Aplikasaun RIA ajuda Parlamentu Nacional, Inspektur Jeral, Publiku hodi kontrola implementasaun planu nebe dicidi ona. Sigundu; hahu ho politika kortu praju ba desenvolvementu ekonomia baze; governu fornece kapacitasaun, kreditu kiik, no valorize produtu povu ekonomia kraik hodi nune motivu agrikultor hodi servisu badinas liu-tan. Terceiru; tenke mehi iha longu praju hodi desenvolve setor industria (industry uma-kain (home industry) nebe oras lao dadaun presija habelar toma atensaun makaas, industria seluk nebe Timor Leste presija Ex. Fabrika cimenti, marmer, turismu, nsst).Kuartu; Identifika no ha-kbiit setor publiku nebe bele kontribui ba rendementu estadu, Ex. Eletrecidade, Jestaun Fa'an fos subsidiu (presija harii kompania publiku hodi jere atu nune ita bele kontrola no nakloke ba publiku), Jestaun Ekipamentu Estadu nebe oras nee iha MOP nia okos (presija transparancia oinsa utiliza sasan refere), Kolesaun/kolekta no identifikasaun taxa no impostu ho lolos. Kintu; Komisaun Orcamentu tuir lolos servisu maka'as hodi elabora no projeta distinu decijaun fiskal bele kobre problema makro atu nune eleva ekonomia povu. Sestu; Ita hein kontribuisaun hosi PR antes halo promulgasaun, tamba ita hare mehi hodi hatun kiak defisil wainhira ita hare proposta nee.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu