Mayoria Proposta OJE 2014 Konsume Deit: Oinsa Responde Numeru Kiak?
Ita tenke iha komprensaun jeral ida
sobre kombate kiak iha Timor Leste atu nune planu orcamentu hanesan dadaun bele
reflete. Se-lae Prezidenti da Republika nia blusukan (sai uma-tama uma, tama
bairo ba bairo seluk, distritu ida ba distritu seluk bele sai saugate. Oinsa
planu OJE bele dehan pro kiak (pro-poor).
Konseitu kiak ita hotu koncedera nudar problematiku nebe multidimensional (povu
menus hahan, hela fatin, edukasaun, saude, nutrisaun, hatais, la iha garantia
ba future, nsst). Ho komprensaun ida nemak ita bele dehan katak kuelker
decijaun publiku presija integradu ho tipu multidimensional no hotu-hotu
(komprehensif). Ho kontestu Timor Leste dadaun; diskusaun konaba decijaun OJE
tenke pro kiak (pro-poor budget)
nudar parte nebe ita hare urjentimente hodi responde. Atu garantia decijaun
fiscal bele pro-kiak presija prense kriterius tuir mai; Premeiru; Komitmentu politiku nebe diak,
komitmentu forte no servisu maka’as inklui kria programa nebe bele kombate kiak
ho hanoin katak buat nebe liu-ona hela istoria ona no ohin hahu halo reflesaun
no planu hodi hadiak. Sigundu, Tenke iha iklima nebe apoia malu (mesmu partidu la-hanesan); katak
esperitu koletivu hodi hatuur kiak nudar inimigu-hamutuk hodi kombate, ho nune
presija apoia-ho aspetu legais: Ex. Kria leis ba povu hodi asesu ba kreditu
kiik, negociu dal-dalan (kiik), no sst. No Terceira; Presija governante nebe diak (good governance), tamba kiak nudar
problema multidimensional tan nee laos aproxima ho ekonomia deit maibe
presizu-mos programas social, politiku, leis, no instituisaun nebe forte no
diak. Hirak nee ita temi pro-poor policy
ka antes ita tama-ba pro-poor budget.
Pra-syarat tolu refere oras nee susar hodi Timor Leste prense, tamba ita diak
iha kampanye/koalia maibe mamuk iha planu, I la-dauk ita temi implementasaun
planu sira nebe halo susar tan estadu (gasta osan arbiru/saugate). Ex. Bele
hare uma armajen lojistika (dolog iha fat-fatin nebe laran mamuk tamba la-iha
produtu nebe atu rai iha laran, halo Estrada ohin seman oin at fali, ka fahe
trator hodi garante supply aihan maibe realidade fos importa mak domina, no
sst). Buat hirak nee mosu tamba ukun-nain sira nia sentidu grupu no partidu as
duke estadu (povu). Reflesaun bele hare iha proposta OJE 2014 tuir mai:
81
PURSENTU PROPOSTA OJE 2014 HALAI-BA KONSUMI
Submisaun proposta Orcamentu Jeral
Estadu (OJE)anu fiscal 2014 hosi Governu tama ona ba Parlamentu Nacional hahu
dia 15 Nov. 2013, I debates tuir lei aei realiza iha dia 15 de desembru 2014;
maibe too fila fali tinan foun mak debate. Ita hotu fiar katak proposta refere
membru parlamentu sira istuda no halo analiza klean antes debates. Jeralmente
proposta OJE 2014 governu planeia ho motante osan $ 1,5 biloens dolar
amerikano. No nia komposizaun hanesan iha figura kraik:
Fontes Rendementu:
Ita hotu hatene katak ekonomia Timor Leste oras nee dadaun mak ekonomia minarai
(97%), agora rendementu demestika 3% deit. Nee signifikasaun “ wainhira la-iha minarai Timor Leste nia
ekonomia la-ba oin/monu”. Tan nee estadu tenke jere rekurcu minarai nee
ho-responsablidade hodi garante sustentablidade financeiru estadu iha future.
Fontes seluk maka rendementu domestika (oras nee kontribui 3% deit). Husi 3
pursentu nemos mayoria kontribui husi impostu, taxa, eletrecidade, no ajencia
autonomia. Perguntas ida mak, oinsa rendementu hosi UNTL? Semak sala hodi nune
la-konta hotu rendementu estadu? Total receita domestika $166 miloens. Montante
osan nee deit la-to’o atu selu salariu (despeza rutina estadu). Governu presija
tau atensaun hodi identifika tan potencialidade rendementu nebe oras nee sei
husik hela.
Planu
despeza:
Komposisi despeza nee nia karakteristiku hanesan ho politika sira tinan hirak
liu-ba. Mesmu governu reduz 9% despeza OJE 2014 kompara ho OJE 2013 maibe
politika gastus la-muda, katak Ita nia investementu nebe liga-ho
sustentablidade ekonomia kiik-liu duke konsumsaun. Aliende nee decijaun ne-mos
sei la-muda valor kresementu ekonomia riil nebe-mak nia kualidade mukit hanesan tinan hirak liu ona. Kritika ida ba
governu; katak governu atravesa politika fiscal 2014 ha-fraku deit
kreatividades povu hodi hein osan subsidiu. Lolos karik governu halo edukasaun
ba povu hodi asegura ekonomia baze povu nian hodi kore-an hosi kiak. Nusa la
eduka povu liu hosi kriditu kiik(mikro kredit) pois fortifika kapacitasaun
kbiit povu hodi uza rekurcu neb oferece no governu halo monitorizasaun deit
nune povu badinas servisu ka produktivu liu tan. Des-vantajen ba politika
subsidiu mak sei halo povu dependencia maka’as, no ikus sei ha-susar ita nia
makro ekonomi.
Parte seluk; Politika refere beneficia
deit grupu ekonomia elite
(veteranu, membru governu, bisnismen, no elite politik sira), I hare fali sorin seluk povu kraik falta buat
barak I balun nia moris mukit liu tan (in-justica iha politika fiscal nee). Ex.
Pengusaha importa sasan luxu hanesan eletronika, kareta/motor, telefone no sst
selu taxa kiik, nee la-kondis ho estrutura ekonomia Timor Leste mayoria
hamriik-ho setor agrikultura. Sigundu,
politika
fiscal refere la-fo atensaun ba sustentablidade financeiru estadu future.
Hanesan hau mensiona iha leten katak ekonomia baze sei susar tamba povu
la-eduka servisu maka’as maibe kria depedencia ba governu nebe as ho nune ikus
mai povu nafatin hela-ho kiak (labele kore mesak). Hirak nee sei fo impaktu ba
kresementu ekonomia nebe furak los iha numeru maibe krekas iha kualidade.
Oposisi
Ompong; Ha-mosu duvidas sobre
kontrolamentu ezekusaun OJE
Pro-kontra iha nasaun demokratiku la
kontra buat ruma maibe hanesan valor demokratiku nebe tenke tane as. Kontrariu
fali iha mundu demokratiku nebe ita asiste iha Parlamentu Nacional Timor Leste,
partidu oposisi nebe politikamente la-hola parte kaer-ukun maibe loyal ba planu
governu sein esplikasaun klaru sobre planu ba nia konstituente. Kualidade
debate sai mukit tamba in-jeral oposisi konkorda proposta 2014. Tuir lolos,
politika fiskal nee tenke apa'ar-ho kestaun makro rai laran (inflasaun no
desenpregu nebe kontribui makas ba kiak). Hau prekupa nafatin oinsa estadu
kanaliza distinu rekurcu hodi benefecia puvu mukit. publiku mos baruk hare no
rona diskusaun/debate nakonu ho insulta, hakilar malu, hatudu liman ba malu
hanesan palku sandiwara politikus nebe mak repete bebeik hanesan modelu
kampanye eletoral.
Ita presija kualidade diskusaun no halo
solusaun ba problema nebe estadu infrenta. Publiku iha esparanca ba representante
povu; katak sira istuda ona proposta nee durante fulan ida, i hare komposisi
despeza nebe aprenjenta iha leten, lolos presija diskute klean ka bele muda
persentajen gastus balun husi bens
servisu no transferia publiku, aumenta fali ba capital desenvolvementu atu
garante sustentablidade no iha impaktu riil ba kresementu ekonomia. Maibe Hau duvida ona konsistencia
deputadus atu koalia asuntus kommu tamba subtensia proposta OJE 2014 sei la-diskute tan
ona ho rajaun katak hotu-hotu konkorda. Publiku sei asiste deit diskusan tuir
mai nebe koalia liu asuntus tekniku implementasaun, laos ona subtancia; I dala
ruma dun-malu sobre buat la-los nebe sira hotu (BKG+Oposisi)
dicidi hamutuk. Faktus mak aprova motante osan boot iha tinan kotuk maibe nia
kualidade implementasaun hanesan Estrada sira Dili laran.
Ita hotu nia prekupasaun ba
kemesraan politika oposisi nebe la-produtivu ona, la-eduka povu sai
kritikus nebe apoia ba progresu desenvolvementu estadu, no abaikan suara
konstituente. Ita hare politikus oposisi hotu-hotu tenggelam dalam permainan
isu/rumoris politika nebe iha, I akontece bebeik ona. Ita espera; politkus Fretilin la-terjebak (la-tama lasu) politika
nebe lanca hodi halo nia funsaun oposisi/kontrola sai fraku.
Lian-Ikus
Atensaun bo’ot maka: Iniciu sala, entau
tuir mai mos sei banaiti buat nebe ita hahu, tamba nee hatuur asuntus kommu
tenke as duke interece pesoal, grupu, no partidu. Atu evita, tuir hau buat nebe
presija estadu halo: premeiru, Parlamentu Nacional ho Governu
presija halo analiza Impaktu Regulamentu (Regulatory
impact analysis) nebe durante sira halo aprova tin-tinan; sasukat nee ho
objetivu hodi garante regulamentu nebe governu halo/aprova, lori nia beneficiu
ba povu tomak. Aplikasaun RIA ajuda Parlamentu Nacional, Inspektur Jeral,
Publiku hodi kontrola implementasaun planu nebe dicidi ona. Sigundu;
hahu ho politika kortu praju ba desenvolvementu ekonomia baze; governu fornece
kapacitasaun, kreditu kiik, no valorize produtu povu ekonomia kraik hodi nune
motivu agrikultor hodi servisu badinas liu-tan. Terceiru; tenke
mehi iha longu praju hodi desenvolve setor industria (industry uma-kain (home
industry) nebe oras lao dadaun presija habelar toma atensaun makaas, industria
seluk nebe Timor Leste presija Ex. Fabrika cimenti, marmer, turismu, nsst).Kuartu;
Identifika no ha-kbiit setor publiku nebe bele kontribui ba rendementu estadu,
Ex. Eletrecidade, Jestaun Fa'an fos subsidiu (presija harii kompania publiku
hodi jere atu nune ita bele kontrola no nakloke ba publiku), Jestaun Ekipamentu
Estadu nebe oras nee iha MOP nia okos (presija transparancia oinsa utiliza
sasan refere), Kolesaun/kolekta no identifikasaun taxa no impostu ho lolos. Kintu;
Komisaun Orcamentu tuir lolos servisu maka'as hodi elabora no projeta distinu
decijaun fiskal bele kobre problema makro atu nune eleva ekonomia povu. Sestu;
Ita hein kontribuisaun hosi PR antes halo promulgasaun, tamba ita hare mehi
hodi hatun kiak defisil wainhira ita hare proposta nee.
Komentar