Postingan

4 MENIT, 3 CARA, 1 KEPUTUSAN UNTUK MENGUBAH MASA DEPAN | Motivasi Merry ...

Gambar

REFLESAUN BA REALIDADE

Gambar
IDA MESAK DEIT “ Kharisma, Kultu, no Mesias “ Husi: MANE-2 Uluk luta no diriji luta hamutuk ho asuwain sira iha ailaran, iha momentu nebe difisil IDA MESAK DEIt   nia esforso an tomak hodi lori Timor Leste to’o ukun an. Atu kompara ninia luta ida ne’e la iha ema seluk iha Timor Leste mak la bele kompara ho nia. Atu hare memoria luta ida ne’e iha historia iha mundu IDA MESAK DEIt sai mos pionero legendario hanesan: leader Nelson Mandela Afrika de Soul nian, leader Seokarno Indonesia nian, leader Mahatma Gandi India nian, Samora Macel Mosambique nian, Fidel Castro Cuba nian, Kadafi Libia nian, Sadam Hussein Irak nian, etc ka ho leader sira seluk iha mundo nebe tuir   povo sira nia fiar   sai nudar ikon estado nebe elojia liu hodi hahi hanai nafatin. Eliojia liu husi sira nia povo rasik nudar sagrado no halo ema hotu tanis ba leader sira ne’e iha sira nia nasaun ida ne’e mak KHARISMATIKU. KHARISMATIKU ne’e atria ema hotu nudar fenomena natureza nian. Hanesan mos iha ...

Governu Taur tenki Harii Nia integridade hodi hetan fiar husi Publiku

Gambar
NOTA BALU; ba 8 Governu ho-nia Servisu sira molok Perpara OGE 2021 Nota 1: Konfirma fali Funsaun OGE 2021. Premeiru Ministru Taur Matan Ruak sei apresenta fali proposta OGE 2021 ba Parlamentu Nacional fulan Outubru 2020. Saida mak sai prekupasaun antes elabora Planu Asaun Annual (PAA 2021)? Ita hotu rekonece katak Orcamentu Jeral 2019 no OJE 2020 liu-ba la-dun reflete ninia funsaun (alokasaun, distribuisaun, no estabilidade; Musgrave) no kontra kriteriu sira nebe uza hodi avalia decijaun governu I ses mos husi orcamentu nebe ho-baze desempenho. Ida ne’e esensi nebe TMR tenki hatudu hodi hetan konfianca publiku liliu prekupasaun ekonomia-povu agora no ba future. Nota 2: Funciona planeamentu nacional. Baze ida sai save tebes ba governu hodi alkanca mehi estado (moris diak povu no Timor Leste Tenki ba Oin i Buras liu). Governu TMR tenki iha planu nebe diak ho-baze vizaun estadu no 8 Governu nia mehi atu sai realidade. Planumentu nebe diak, tenki hetan apoia   DADUS NEB...

KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU SEI DIAK-LIU IHA FUTURU

Gambar
REFERENCIA LORON RUA IHA CCD HATUDU KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU SEI DIAK-LIU IHA FUTURU (Observa BADAK) Depois loron rua hau tuir seminariu nacional nebe Komisaun Funsaun Publiku halo iha CCD hetan informasaun lubun hanesan tuir mai: Participante sira MEHI hela katak ba oin Kamisaun funasaun publiku ho-papel assegura administrasaun  publiku nebe ho esperitu transparência, independenti, intergridade no responsável hodi funsiona nia funsaun atu fo atendementu publiku nebe diak, eficiente, no efikas. TANTU IHA SENTRAL NOMOS TO’O MUNICIPIU. Aproveitamentu ba pessoal funcinariu nebe iha competência sei menus. Iha Funcianriu publiku sira nebe iha ona competência ho formasaun no esperencia nebe iha, maibe  governu sidauk regulariza, oinsa bele uza sira nia badaen hodi há-kbiit servisu administrasaun publiku. Ex. funcinariu lubun mak hetan bolsa estudu husi governu ho objetivu katak depois aumenta sira nia abilidade ou formasaun profesional sira bele eleva funci...

PM TIMOR LESTE TAUR MATAN RUAK: LIÑA ORIENTASAUN BA ELABORA PROPOSTA ORSAMENTU 2020 - 2023

Gambar
Hosi S. Exelénsia Primeiru-Ministru, Sr. Taur Matan Ruak Loron 07 fulan-juñu tinan 2019 Introdusaun Iha tinan 17 ikus ne’e, governu sira tuituir-malu iha ona susesu hodi hametin pás no estabilidade sosiál, ne’ebé hanesan kondisaun fundamentál sira ba dezenvolvimentu ekonómiku no ba konstrusaun Estadu Direitu no ba país ida ne’ebé ita hotu hakarak, moderno no próspero. Maske nune’e, eziste kestaun endémika rua, ne’ebé mantein kuaze sein alterasaun, no obriga hodi hatán tuir ita-nia prioridade Governu nian no kompromisu ne’ebé asume ona ho ita-nia Povu iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) no iha Roteiru Implementasaun ba Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) nian, liuliu nesesidade hodi “kombate Hamlaha no Ki’ak”. Iha fatór fundamentál rua ne’ebé fó kontribuisaun negativa hodi hanaruk problema ida ne’e: Fatór dahuluk, haluha País Rurál, ne’ebé la iha kbiit atu sosa, bazeia iha agrikultura subsisténsia ida no laiha koñesimentu ba m...