KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU SEI DIAK-LIU IHA FUTURU
REFERENCIA
LORON RUA IHA CCD HATUDU
KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU SEI DIAK-LIU IHA FUTURU
KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU SEI DIAK-LIU IHA FUTURU
(Observa BADAK)
Depois
loron rua hau tuir seminariu nacional nebe Komisaun Funsaun Publiku halo iha
CCD hetan informasaun lubun hanesan tuir mai:
Participante sira MEHI hela katak ba oin Kamisaun funasaun publiku ho-papel
assegura administrasaun publiku nebe ho
esperitu transparência, independenti, intergridade no responsável hodi funsiona
nia funsaun atu fo atendementu publiku nebe diak, eficiente, no efikas. TANTU
IHA SENTRAL NOMOS TO’O MUNICIPIU.
Aproveitamentu ba pessoal funcinariu nebe iha competência
sei menus. Iha Funcianriu publiku sira nebe iha ona competência ho
formasaun no esperencia nebe iha, maibe
governu sidauk regulariza, oinsa bele uza sira nia badaen hodi há-kbiit servisu
administrasaun publiku. Ex. funcinariu lubun mak hetan bolsa estudu husi
governu ho objetivu katak depois aumenta sira nia abilidade ou formasaun
profesional sira bele eleva funcionamento administrasaun publiku hodi fo
atendementu ba publik nebe diak liu tan, maibe realidade kada ministério sira
sidauk utiliza no balun muda fali ba diresaun ou ministério seluk.
ASUNTU PROMOSAUN. Funsaun
publiku oras ne’e tenta hodi implementa “PROMOSAUN BA FUNCINARIU PUBLIKU” esperanca
atu melhoria servisu funcinariu publiku ho sistema sira nebe iha ona mesmu sei nakonu
ho debate. Ex. háhu kedas iha PROSESU
oinsa difini júri? Semak bele sai júri (kriteriu saída deit? ninia competência,
integridade, neutrulidade, responsablidade no confidencialidade materia nebe
elabora/LA BOSOR), material (oinsa hili materia no nia relevância ho grau nebe
iha). Hirak ne’e hotu nudar optimismu ida ba oin hodi melhora KFP ida ke
independenti no integridade.
EMA DIAK TAU IHA FATIN NEBE MAK LOS (MERITO). Seminário nemos há-mosu uniformizasaun (LIAN IDA DEIT) hodi koalia konaba termo “EMA DIAK, TAU IHA FATIN NEBE MAK LOS”. Pasu pozitivu hodi cristaliza prosesu sira ba MERITO nebe nudar mehi instituisaun publiku iha futuru mai. Ida ne’e sinal/reasaun diak nebe mosu husi jestor sira hodi fo nafatin apoia ba ESFORCU sira nebe hala’o ona iha KFP atu atinji mehi refere. Mesmu jestor sira balu kritika makas hasoru KFP konaba prosesu rekrutamentu sira maibe ne’e parte pozitivu nebe koncedera hodi hadiak uluk SISTEMA SIRA NO TENKI HAHU HUSI PROSESU. Tan rezultadu nudar variabel dependecia husi variabel seluk nebe terminante tebes. Ex. jestor hakarak rekruta hira? Rekursu oinsa? Ne’e tenki hahu husi planu, prosesu (rekruta nemos hahu kedas husi PROSESU difini kriteriu ba júri ho nia integridade no competência, materia saída mak liga ho teste liliu mérito nian, avaliasaun nebe transparente, too nia rezultadu). Ita mos sei problema ho nomeisaun (ema diak ba fatin nebe mak sala no ikus mai aproveita deit maibe la halo buat ruma) sira nebe mak kada instituisaun publiku halo ho hetan aseitasaun husi KFP
Rekrutamentu rekusrsu umanu: prosesu
liu husi KFP ita bele kontrola, maibe funcinariu sira nebe mak rekruta liu husi
ministério no instituisaun autonomia susar hodi kontrola tamba selu ho bens
servisu.
Município ho nia prekupasaun? Prezidenti
municipiu (Baucau ho Bobonaro representa) no administrador (Liquica no Manufahi
mak representa) sira mos kestiona komunikasaun entre KFP autoridade municipiu
sira konaba prosesu nomeisaun sidauk hetan aseitasaun. Aliende nemos delegasaun
servisu nebe governu sentral fo liu husi ministério balu maibe tamba rekursu
umanu kuran-liu hodi dificulta nia ezekusaun. Optimismu administrador município sira mak prontu simu poder local ho
hanaoin katak ita halo mak sambil hadiak maibe se sidauk halo entau bainhira
mak atu hadiak?
Realizasaun seminário; injeral lao diak, ho hau nia razaun katak tema seminário
no perparasaun sira husi KO. Karik fatal liu mak plarestante (ministro sira)
nebe LA MARKA PRESENJA maibe laos culpa hotu ba KO, realidade loron daruak mos
sira la-iha no uniku vise ministro estatal.
Husi informasaun
sira iha leten, hau tenta konfirma ho REZULTADU PESKIZA(disertasi) Doutor
Alfredo dos Santos konaba variabel prosesu
rekrutamentu rekursu umanu nebe mak durante ne’e KFP ho instituisaun publiku
sira halo nia valor sei monu iha prosesu rekrutamentu i liliu JURI NO MATERIA TESTE……. TEMPU SELUK hau sei
explora oituan konaba rezultadu peskiza ne’e.
Komentar