LEGALIZAUN DIPLOMA “ GARANTE DIPLOMA NIA ORIJINALIDADE” ITA BOBAR MALU_DRAFT 3

MANEIRA KONTROLA GA ITA BOBAR MALU
Husi
Crispin da Costa Perreira

Atu difini deit topiku ida leten mos sai fali polemika mai atan hau; orcida hau dehan diploma falsu, instuisaun nebe hasai diploma mak falsu, ou diploma sosa deit, nsst hirak nee los hotu, no sai prekupasaun publiku i estadu nia dever hodi garante. Legalizasaun diploma nebe ministeriu edukasaun halo ha-mosu duvidas oioin, liliu difinisaun kriteriu no argumentasaun husi funcinariu nebe rekolha dokumentu. ,,,,,,,,,,,,,,Antes hau elabora topiku iha leten, ita hotu koko hare urjencia saida no tamba sa mak obriga ministeriu edukasaun ha-mosu forma ida ne’e? Premeiru; ida ne’e sistema kontrola ida husi governo hodi fo garantia ba cidadaun tomak konaba rumoris nebe menciona iha leten. Publiku mos tenke hatene konaba instituisaun akademika nebe merese no hetan rekonecementu husi governu Timor Leste hodi fornece edukasaun ba nia povu. Maibe kritika  ba governu katak Kontrola ida ne’e efetivu liu halo antes ema ba eskola duke  eskola remata mak foin ME halo hanesan dadaun, la-efetivu no la-eduka publiku hodi halo korajen antes. Segundu; tamba sa cidadaun Timor Leste sai ba liur hodi buka eskola/kuliah? Tamba 1. Ita la-regula, konstituisaun la-limita cidadania hodi asesu ba ensino iha nebe deit (rai laran no rai liur).  2. Ita nia edukasaun rai laran(universidade) nia kualidade mukit no selu karun, governu halo politika akreditasaun ensino superior nudar instrumentu ida ba universidade publiku (UNTL) no privadu hadiak nia kualidade. Anehnya prosesu ida mos la-apa’ar malu tamba forma ensino baze fraku tebes depois politkus hakarak kualidade husi leten (ita duvida tebes eskola publiku baziku sira kualidade). Ou ita hare sentidu akreditasaun dadaun halai liu-ba buka forma imajen publiku (ita gosta eskola nebe nia jestaun nee merkadu/setor privadu i abandonan eskola publiku). Iha kontestu socio-economia Timor Leste sei perfereliu ba eskola publiku (governu nian), povu nia ekonomia atual presija investementu estadu hodi harii no hadiak sasan publiku sira nee hodi lori beneficiu ba sira. Agora, akreditasaun nebe mak governu halo seidauk reflete povu nia dereitu hodi asesu ba ensino/edukasaun. 
Ezemplu Timor Leste rai-klot, ita konece malu liur laran maibe valor akreditasaun sira nebe mak tesik mai hatudu nune (UNTL nia valor iha universidade ou instituisaun privadu nia okos). Nee hatudu saida? Nee forma marketing ba universidade privadu hodi fa’an maibe nia lejimidade out put ba publiku komprende (halo pusing governo tamba orcida forma opiniun katak kresementu rekurcu umanu sa’e bebeik kompara-ho kampo servisu). Kasar  karik dehan nune, universidade iha Timor Leste nia modelu mai husi universidade privadu nebe kontrariu ho realidade? No asiste mos istoria harii ensino superior Timor Leste. Perguntas; ME hakarak ida nee ba nia povu? Tamba sa UNTL LA-BELE SAI MODELU?. Atu dehan katak marketing UNTL menus liu iha momentu ne’eba to’o agora. Forma seluk, aliende nia kualidade ih- kraik, elite sira liu husi ME halo prosesu rekrutamentu estudante nebe mak regoroso hodi facilita deit ema oituan (povu kiak nia oan tama UNTL atu-laiha, tamba saida: kapacidade kompete menus ho nia abut mak facilidade encino governu abandona). Indonezia nia tempu, wainhira ema eskola iha eskola publiku hanesan SMA 1 Becora kontenti tebes tamba eskola publiku nebe governu kria ho nia kualidade sai modelu eskola publiku sira; oinsa agora??? 3. Trend tamba governu la-fiar an (governu tendencia diploma husi rai lur). Ho politika kualidade ensino nebe governu halo hatudu ona ba nia-an (governo) katak output universidade publiku rai-laran sai prekupasaun, iha fatin seluk governu hakarak diak maibe realidade hatudu mos katak governo abandona kondisaun ensino nebe bele facilita kualidade (bibleoteka, labatoriu, espasu aulas, ambiente kampus, kurikulu, dosentes nsst). Governo la-fiar an seluk, governo mak fo akreditasaun ba universidade rai laran maibe nia rasik mak SAI DUVIDA BA  GRADUANDU SIRA (sira nia diploma mos tenke hetan legalizasaun, aneh tapi nyata ou ita halo politika bobar povu karik?).  Universidade refere akredita ona, i tuir lolos nia atributu  sira governu mak rekonece.
 Eskola Publiku baziku iha Qualicai_Laku-lihu
4. Universidade vizinho baratu ho nia facilidade diak kompara ho ita nian. Dadaun kuaze Timor Oan 5 mil liu ba kontinua estudu iha rai liur (maioria iha Indonesia, nee fakta);  ita nia kapacidade hodi simu estudante foun kada tinan governo LIMITA (liliu UNTL), tuir lolos nudar universidade publiku pelemenus simu netik 5 mil ou nia liras tenke loke tan iha rejional no municpiciu hodi nune jovem sira la-bele konsentra tomak iha Dili. 

LEGALIZASAUN DIPLOMA ME LA-FIAR AN TENDENCIA LA-IHA RAZAUN FUNDAMENTAL

Premeiru; Tamba sa tenke halo legalizasaun diploma deit ema hotu iha teritoriu Timor Leste mai iha DILI? Sera-ke diploma/graduandu refere governo mak produs ( Ex. UNTL, inklui univensidade sira nebe mak ME rasik mak fo akreditasaun). Buat todan liu tuir hau mak momentu cidadaun hahu dicidi halo estudu, prosesu durante iha eskola/kampus, pois hetan afirmasaun ho diploma nudar rezultadu ikus. Se eskola/kampus ne’e refere estado nian entau ME lalika halo duvida ba nia an tamba hatene diak-liu nia kondisaun. Agora governu la-fiar fali legalizasaun nebe universidade sira halo inklui UNTL? Nemak duvidas bot wainhira ita koalia legalidade diploma sira.


 Prosesu tomak ME hatene ona, hahu planu, implementasaun, to’o avaliasaun (ME La-fiar an 1). Segundu;  ME gasta rekurcu estado barak los hodi forma estrutura oioin hodi delega kompetencia servisu. Publiku nia duvida hanesan; Osan hira mak kada fulan ME gasta hodi selu salariu ministro, diretur jeral, diretur nacional, diratur regional, diretur eskola sekundaria to’o eskola baziku. Kargu chefia iha estrutura nudar responsablidade nebe ME fo hodi halo servisu, agora tamba sa servisu sira nee la-delega? Tuir lolos delega kompetencia nee no akompania ho krisaun sistema kontrola diak hodi servisu legalizasaun nee halo iha eskola ou universidade ida-idak. Agora ME konsentra halo legalizasaun ba cidadaun sira nebe remata husi rai liur (ME la-fiar an 2). Terceiru; ME nudar autoridade maximu, TENKE ASEGURA NIA INTEGRIDADE. Depois hau hare terminasaun kriteriu ba cidadaun sira nebe remata iha rai-liur TENKE HETAN LEGALIZASAUN HUSI ME la-iha argumentu fundamental. Hau sita kriteriu sira ne’e: a. Kopia diploma, b. Kopia  transkrisaun volor, c. Apresenta Kartaun Estudante/kartaun alumi/KITAS, d. Hatudu provas lisenca iha nasaun refere (KITAS), e. Apresenta planu no rezultadu estudu. Kriteriu sira nee la-iha korelasaun forte hodi hatan-ba duvidas nebe hau menciona iha leten (espera katak ME nia argumentasaun seluk  hodi reflete iha kriteriu sira nee rasik). Ita nia asesor matenek deit mak fo konsulta ba menisteriu maibe ha-mukit fali integridade ME ho modelu nune. Atu kestiona Diploma FALSU LA-reflete iha kriteriu, atu dehan INSTITUISAUN LA-akreditatadu nemos LA-IHA. Maibe wainhira cidadaun sira ba hodi trata karimbu legalizasaun nee iha mensajen INVENTA ho rajaun oioin. Maneira atendementu balun hanesan los kolonialista sira, se hau la-iha aman/inan sarani iha laran entau prosesu asinatura Diretur Geral nian semana ida ou rua maibe karik iha aman/inan sarani ohin hatama aban hasai.  

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu