MAUBERE Agora ""Luta ba Dereitu Edukasaun". Konspirasaun Elite Politika Vs Povu Kiak. DRAFT2


Maubere AGORA HAMRIIK Luta ba Imi Nia Dereitu
Crispin da Costa Perreira

Liberta Povu iha momentu sidauk ukun-an no LIBERTA POVU depois ukun-an.
Rai sei problema iha fati-fatin (iha rai liu-rai, iha rai nain, rai hela-fatin, iha rai kustume, iha rai estado, nsst). PERGUNTAS: Se dehan LUTA hahu 1974 too 1999 ba Liberta Patria "" Povu Timor Luta ba RAI/PATRIA IDA NEBE?). Maubere agora KONABA RAI!!!!!! 

Edukasaun nudar dereitu fundamental ema umanu. Ita asiste vizita ministro, visi ministru, sekretariu estadu, no sira seluk tan, i ba halo ceremonio inagurasaun hahu eskola publiku baziku to'o universidade, halo sira (ulun bot) kontenti, sira mos sente furak tebes. Keta haluha katak eventu kontenti nune halo Despeza bot ba ekipa refere ba alojamentu, kustu komunikasaun, transporte, konbustivel, nsst. Festa nebe governu halo "HELIK HOTU PROBLEMA EDUKASAUN IN-JERAL". Ezemplu: eskola rai-rahun, problema profesores, kurikulu atrazadu, laboratorium la iha, banku no meja/karteira la-to'o, uma nia kondisaun at, sidauk mos koalia meranda escolar nebe estadu oferece hodi apoia nutrisaun ba labarik sira!!!!!!! Iha bot-sira nia ulun mak FESTA FESTA FESTAA....... Jerasaun mai laos eduka hodi komprende ciencia maibe oinsa sira konece diak-liu konaba atividade FESTA???? Ita mos hahi los mala'e nia tradisaun duke ita nian Rasik. Perguntas, tebes ga jerasaun agora futuru ba nasaun ida ne'e???.....Maubere-Agora konaba FESTA  HODI HELIK PROBLEMA  EDUKASAUN LOLOS!!!!

JUSTICA HETAN EDUKASAUN
Edukasaun nudar esforcu-organizadu, planiadu, no kontinuasaun hodi forma ema/labarik sai edukadu, sivlizadu to'o bo'ot. Organizadu signifika katak edukasaun refere kria-ho konsencia ema nian no objetivu nebe klaru, iha nia fase i komitmentu kommu. Planiadu signifika katak edukasaun iha planu-antes ho kalkuklasaun nebe iha inklui facilidade nebe hodi apoia prosesu aprendijazem. No Kotinua katak; edukasaun tenke lao nafatin durante ema ne'e sei moris (Prof. Dr H. S. Sauri). Saida mak peritu ne'e koalia sidauk refelete hotu iha politika edukasaun Timor Leste, e buat tolu ne'e sai nudar lakuna hodi PILATUS sira aproveita. Hau uza termu aproveita, tamba kondisaun rua; politikus aproveita FRAKEZA massa nebe sidauk edukadu hodi hetan preveleiju poder politika. Seluk fali, politika FINJIDU; oportunidade elite politiku sira hodi husik deit problema edukasaun massa (publik) atu pasu-iha fatin deit, ita bele hare hirak ne' iha planu anual hodi hadiak facilidade eskola kada tinan. Eskola publiku dadaun la-dun organizadu, planiadu, no nia kontinusaun sei sai problema ba povu maubere kompara ho desenvolvimentu eskola privadu sira. Governu atu viola dereitu povu Timor Leste hodi asesu ba encino superior ho politika ou maneira oioin nebe LA-POPULER. Ita hotu tenke hatene katak so edukasaun  mak bele sai solusaun ba problema kiak, LAOS politika subsidiu nebe la-kontribui ba kreatividade povu Timor Leste.

Dereitu fundamental Edukasaun ba POVU MUKIT iha encino Baziku to'o Sekundaria sai opini deit ona. Realidade mak eskola publiku nebe dadaun SABRAUT nafatin, i iha parte seluk BOT NIA OAN ba eskola iha colegio (setor privadu) nebe iha facilidade, kualidade, sivlizadu, nsst. TEBES NUNE? Se-lae karik ITA HOTU bele check RAME-RAME iha ESKOLA PUBLIKU nebe SABRAUT (tuir hau) iha Timor laran tomak (hahu Tutuala-Oe Cusse, i husi Tasi Mane ba to'o Tasi Feto): Bot nia Oan Eskola iha Eskola Publiku iha ga lae? Maubere Agora Konaba JUSTICA FUTURU!!!! Ita hahu bosok malu, sa-tan besik elisaun: PILATUS dehan ba jerasaun foun: "Imi jerasaun nasaun aban-bain rua nian" Perguntas, jerasaun aban-bainrua mak ho kondisaun edukasaun nune ka? Agora, PILATUS iha osan no haruka nia oan sira eskola iha eskola colegio nebe diak kompara-ho povu mukit nebe mantein iha ESKOLA RAI-RAHUN NO SABRAUT. Apa kabar jerasaun futuru?

POVU MUKIT INFRENTA KUSTU KARUN HODI ASESU BA ENCINO SUPERIOR

Povu mukit infrenta kustu edukasaun as los liliu edukasaun encino Superior. Iha esperanca inan-aman katak wainhira nia-oan remata eskola sekundaria bele asesu ba UNTL nudar universidade PUBLIKU i UNIKU, maibe difisil los ou KLOT DEMAIS. Agora mosu perguntas; Semak bele tama UNTL? Nia resposta mak; Maubere nia Oan hotu i los duni. MAIBE IHA PREKUPASAUN SELUK MAK NE'E; Alunus nebe REMATA IHA ESKOLA PUBLIKU HIRA MAK TAMA UNTL?????????????????????????????????????????  Hau sidauk halo peskiza konaba asuntu ne'e i espera katak sei hetan dadus nebe adekuadu hodi ajuda hau nia HIPOTEZA KATAK ""POVU MUKIT LA-IHA JUSTICA BA EDUKASAUN KUALIDADE"".  Maibe Observasaun nebe hau halo iha fakuldade ekonomia UNTL hatete mai hau katak husi estudante nebe remata eskola sekundaria publiku la-to'o 2% mak asesu ba encino superior (ano lectivo 2014-2015/dadaun semestre 3). Perguntas; TAMBA SA ALUNUS ESKOLA PUBLIKU LA-BELE KOMPETE HODI ASESU BA UNTL??????? Senhores ministro no vise ministro, edukasaun publiku (povu nian) iha IMI NIA RESPONSABLIDADE, I OINSA SITUASAUN NE'E???? Imi Finji ga Memang LA-HATENE DUNI???? Imi dehan jerasaun agora jerasaun futuru nasaun!!!!!!!!! Tebes ga???? Maubere Agora... Ba JUSTICA ASESU EDUKASAUN-AS!!!!!!!!!!

Observasaun Seluk (sidauk halo estudu); Iha klase Universidade PRIVADU, UNITAL, IOB, no UNDIL hatete mai hau katak mayoria estudante nebe akaba eskola publiku bou-iha ne'eba ho SELU KARUN NO KUALIDADE BISNIS (inportante mak estudante SELU PROPINAS/SPP) LA-INPORTA SEMAK ATU HANORIN SIRA NO FACILIDADE SAIDA MAK POVU MUKIT SIRA HETAN hodi apoia nia estudu. Ita hotu bele vizita ba Universidade privadu"" Bele hetan estudante mayoria husi eskola publiku ga colegio""?. Maubere Agora...... BA JUSTICA EDUKASAUN SUPEIOR!!!!!!!!!

Edukasaun Setor Publiku Vs Setor Privadu

Decijaun hodi hasa'e kobertura no justica edukasuan iha teritoriu Timor Leste ho maneira: kria eskola foun, aumenta sala de aulas, no facilidade seluk inklui fo alternativa ba komunidade/sociadade. Alternativa mak halo barak tan bolseiro no apoia fundu operacional ba eskola ho-involve mos komunidade atu garante transparencia. Mesmu governo halo esforcu resolve kostoens nebe menciona maibe foin mak koalia numeru akaba/remata eskola nebe hahu husi eskola baziku to'o eskola sekundaria, ita sidauk koalia kualidade saida mak estudante sira-iha hodi kompete ho estudante nebe husi eskola colegio/privadu? Ita atu dehan katak eskola sekundaria publiku LA-KOMPETITIVU kompara ho estudante sira nebe mai husi colegio. Aspektu seluk mos hare-ba iha prosesu selesaun nebe ME halo ba kandidatu estudante UNTL potencia mosu irregularidade hahu husi terminasaun kriteriu ou limitasaun valor ezame nacional to'o iha selesaun no test eskrita no oral.  Potencia bot hodi diskrimina estudante liliu konecementu no kapacidade katak ita utiliza ezame nacional sai sasukat prinsipal hodi hakat sein hatu'ur standard kelulusan akontece iha teritoriu tomak. ME halo kapital Dili mak sai standard Timor Leste tomak maibe LA-HARE municipiu nia kondisaun atu prense standard refere LA-IHA. Iha perguntas seluk tan, ME nia eskola referencia mak ida nebe? Ou eskola publiku nia referencia mak eskola colegio? Uluk Indonezia nia tempu kada municipiu ida iha eskola favoritu publiku-ida, agora oinsa? 
Kondisaun ida ne'e sei afeita ba prosesu selesaun no in-justica ba povu nia oan nebe mai husi municipiu tamba sira nia valor deit la-prense standard ME estabelece!!!! Katak lulusan eskola colegio sai standard hodi bele asesu ba UNTL..........Bele iha konspirasaun tamba ME abandona eskola publiku baze to'o sekundaria i sorin seluk hodi forma bareira(kriteriu) iha ministeriu edukasaun hodi batalha povu nia tama iha UNTL nebe ho kustu baratu.
Iha Teoria Kritika (Critical theory) hateten; nudar prespektivu teoria nebe mak Jurgem Habermas hahu ho fontes hanoin hanesan Aristoteles, Foucault, Gadamer, Hegel, Marx, Kant, Wittgenstein no sira seluk. Hanoin deferenti ita koloka hamutuk ho orientasaun no esperitu nebe ida mak egualdade. Objetivu ha-lakon karakter dominante oioin no dudu liberdade, justica, no egualdade. Teoria nemos utiliza metodu ho maneira kritika bebeik reflesaun ba estrutura social, politika no ekonomia no tendencia la-kondisivu hodi atinji liberdade, justica, no egualdade.

Konspirasaun ELITE POLITIKA? 

KATAK; Segredu nebe halo subar husi grupu ruma ka ema ukun-nain sira nebe iha nia-influencia. Ema barak koncedera katak akontecementu mundial nebe bot no lori mudancas oioin tamba iha konspirasaun/kotu-kotuk no halo manipulasaun politika. Oinsa konspirasaun desenvolvimentu edukasaun Timor Leste ba MAUBERE NIA JERASAUN? Ita hotu asiste Politika edukasaun iha indikasaun mosu konspirasaun wainhira halo decijaun ba modelu desenvolvimentu ba politika encino baziku to'o encino sekundaria (iha lakuna nebe klean). Atu dehan katak: Povu nia eskola hahu ho-kondisaun kuriklu nebe MINIMU TEBES (ita hare: facilidade material eskolar, mestra/i sira, bibleoteka, no inklui mos laboratoriu pratika). Agora saida mak akontece? I sira (elite politika) husik nune depois HAMOSU TAN ISU FOUN OU POLEMIKA FOUN hanesan forma tan eskola vokasional. Ex. Oinsa ME atu harii tan eskola vokasional foun, se realidade eskola vokasional becora publiku (eis STM) deit ate data nunka hadiak!!!!!! Governu husik sasan povu nian ne'e sai sabraut i nunka halo-ba lia!!! Perguntas seluk, Politika ba eskola vokasional nia sentidu saida? Normalmente Governu hakarak forma estudante sekundaria ne'ebe iha kbiit profisonal atu hatan-ba merkadu trabalho? Hare to'ok ejizencia merkadu trabalho iha Timor Leste oinsa? Ou ita hakarak hatan-merkadu Korea do Sul ka Australia?
Ga iha interece bisnis ho maneira PODER PUBLIKU hodi beneficia grupus iha desenvolvimentu encino superior privadu????????? Komspirasaun ne'e atu sai realidade ba encino setor publiku nebe akontece dadaun. Hau koncedera konspirasaun tamba politikus sira FINJI trava povu mukit nia oan hodi asesu ba edukasaun nebe iha kualidade-kompetisaun. Konspirasaun seluk, iha servicu setor publiku mos, Instituisaun sira ne'e aplika kriteriu rebo-rebo nebe limita povu mukit hodi asesu (Ex.ANPM, IPG, no Banku Central Timor Leste). Povu mukit nia oan sei lakon iha prosesu selesaun dokumentu (tamba diploma nebe sira iha HASAI iha rai-laran, hakerek ho lian tetum, no la-iha maluk ba prosesu sira ne'e). Konspirasaun mos mosu tamba sa eskola sira publiku sai-sabraut? Ita hare-ho mos katak: LA-IHA ELITE NIA OAN IDA MAK HAKARAK ESKOLA IHA ESKOLA PUBLIKU NO ENCINO SUPERIOR PUBLIKU. Realidade sira ne'e mak bele sai obtaklu ba desenvolvimentu eskola publiku iha Timor laran tomak.
Perguntas Seluk: Tamba sa Povu nia-Oan hakarak asesu encino superior TENKE SELU KARUN? Realidade mak sira la-iha osan momentu eskola baziku to'o sekundaria hodi eskola iha eskola publiku, agora ba encino superior sira fila ba eskola ho kualidade bisnis.

PAPEL GOVERNU IHA NEBE?

Dalan hodi kore-an husi kiak mak: Edukasaun, ita hotu sente ida ne'e ba ita nia vida loron-ba loron i husi tempu uluk to'o agora. Se LAOS EDUKASAUN hau-an rasik sei la-sai hanesan agora!!!!!!!!
Semak bele hatan-ba prekupasaun sira tuir mai ne'e:
Premeiru: Politika hodi  hadiak encino baziku to'o encino sekundaria sai problema ate data. Facilidade encino (sala aulas, bibleoteka, laboratorio ho nia ekipamentu pratika), konta mos profesores sira (abilidade no nia kompetencia), kurikulum, no inklui polemika ba lian encino (Portugues, Tetum, ou Materna). Kestoens sira ne'e nakonu iha politika edukasaun durante tinan14 nia laran i husik hela deit. Segundu: Politika KUALIDADE kontrariu, ita nia politika hasa'e kualidade hahu husi encino superior (modelu akreditasaun). Realidade oinsa ona, universidade nebe akreditadu ona nia graduante/lulusan tuir ona standard merkadu trabalho? "" Governu nia papel hodi asegura povu mukit nia oan asesu ba encino superior sai problema, POVU TENKE SELU KARUN HODI KONTINUA NIA ESTUDU IHA UNIVERSIDADE PRIVADU NEBE BUKA LUKRU; AGORA SIRA NEBE MAK IHA OSAN ASESU BA UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LORO SAE (UNTL) NEBE IHA KUALIDADE NO SELU BARATU"". Konspirasaun Bisnis iha politika desenvolvimentu edukasaun Timor Leste. Ita sidauk konta konaba politika LIMITASAUN ba kandidatu simu estudante foun iha UNTL inklui atraza desenvolvimentu UNTL iha municipiu sira. Terceiru; Instituisaun PUBLIKU I ELITE nudar indikasaun konspirasaun. Ho modelu desenvolvimentu hanesan menciona iha leten, povu nia oan bele asesu ba Instituisaun Estado Elite ga lae (ANP no Bancu Central)? Difisil tebes ba sira tamba kriteriu nebe mak instituisaun elite sira forma la-foverece, tamba kriteriu ne'e LA-KOALIA TETUM mesmu konstituisaun RDTL artigo 11 sidauk muda. Entau semak prense vaga sira ne'e? Vaga ne'e loke formalmente deit, maibe lolos karik ba sira nebe diploma mai husi rai-liur (la-prekupa nia kompetencia, maibe importante mak bele koalia ingles). Ita bele rekere sira nia servicu ba desenvolvimentu ekonomia Timor Leste saida? Ou bele facilita informasaun sobre progresu ekonomia rai laran ba publiku oinsa ona? Ita hein katak rekrutamentu SETOR PUBLIKU tuir lolos la-bele halo kriteriu nebe kontra konstituisaun, i karik nune mos presija hatene nia servicu riil. Se-lae ITA REKRUTA ELITE MAIBE REZULTADU SERVICU LA-ELITE. Bele dehan Konspirasaun iha instituisaun estado/publiku.

Hau nia Konkluzaun:

1. Povu nudar slogan ida ba KADEIRA TINAN LIMA, sira han-ohin hotu ona, maibe votus ba kadeira sei asegura ELITE durante tinan lima, i ba nia familia, kolega, no grupu. Fasil ba ELITE hodi uza sofrementu povu iha momentu agora.

2.  Iha indikasaun ida katak ELITE FINJI halo sabraut eskola publiku hodi buka bisnis iha povu kiak nia le'et; no dudu sira nia oan (elite nia-oan) eskola iha eskola colegio hodi asesu ba UNTL (Konspirasaun BISNIS no Esplorasaun ba povu mukit), katak wainhira povu hakarak eskola iha encino superior TENKE SELU KARU no tama iha universidade privadu. Konspirasaun seluk, ESKOLA PUBLIKU sei-la kompete ho eskola colegio hodi asesu ba UNTL (Akreditasaun encino loke dalan eskola colegio duke ba eskola publiku). ""Airin eskola publiku fraku hela maibe GOVERNO HAHU HUSI LETEN (encino superior " ho termo akreditasaun') MAK TUN-BA KRAIK""". 

3. Tinan 14 Timor Leste Ukun-An, desenvolvimentu eskola colegio sira diak tebes kompara ho eskola publiku. Labarik sira nebe mak IHA OSAN no eskola iha colegio mak sei asesu ba UNTL no BOLSA ESTUDU IHA RAI LARAN NOMOS RAI LIUR. Justica oinsa mak povu kbiit laek atu hetan husi ukun-nain sira? Festa mak dalan ga husik la'o hodi asesu edukasaun diak atu kore rasik kiak ne'e!
4. Oinsa ULUN-SIRA nia responsablidade ba slogan " Jovem Futuru Nasaun"........ Realidade iha nebe?

DRAFT2

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu