Sucesu Forma Openiun Publiku iha Timor Leste



Sucesu Forma Opiniun Publiku iha Timor Leste
 (Nusa La-Remodela” Politik Ekonomia Elite”?)
Hosi Crispin da Costa Perreira
Remodelasaun
Openi publiku sobre remodelasaun remata ona, i sociadade mak sai vitima tamba politikus koko soe-hela asuntus inportante seluk hodi rona, hare, no lee openiun hirak nee iha radio, tevisaun, no jornal. Opiniun publiku husi lian latina nebe dehan opinari  ka hanoin no estimasaun (menduga), publicus  signifika sociadade/publiku. Lia-fuan opiniun lori magnifikasaun baze mak onis nebe dehan esperanca. Openiun publiku katak relasiona-ho dugaan/estimasaun, ou esperanca no opsaun nebe ema foti. Iha ema sira nebe nivel foti decijauan publiku, barak mak uza meius nee hodi implementa decijaun, maibe balun mos uza oportunidade hodi hases an husi isu-isu balun ou hodi hadia imajen (pengcitraan diri) publiku. Exemplu Indoensia; oinsa politikus nebe kaer governu vinji lanca opini foun wainhira publiku hotu-hotu konsentra hela ba prosesu kazu korupsaun nivel (kalangan) elite partidu, konsentrasaun publiku nee halo politikus sira kaer governu ulun-moras tamba iha membru governu/parlamentu balun mos involve iha kazu refere. Oinsa Timor Leste? Timor Leste komesa Janeiru 2013 sociadade sita (sibuk) hahu husi sociadade, politikus, media, akademika, no Igreija koalia openiun remodelasaun nebe  vinji (sengaja) kria hodi alihkan konsentrasaun publiku ba problemas nacional nebe esensial (korupsaun, harii uma MDGs la-ho kualidade (luta hamutuk), kiak, edukasaun dudu la-ba, nsst). OPENIUN NEE SUCESU; konsege sita orgaun hotu-hotu fo atensaun hodi hein remodelasaun oin-nusa. Reasaun media depois retiru ita hare oinsa mak sira hatuur titlu jornal loron sigunda 12 de Agostu 2013 hatun: Timor Post Xanana; La-iha Remodelasaun, agora STL dehan Retiru loron tolu Mamuk. Ida ne-mak sentimentu media hasoru openiun remodelasaun nebe durante nee media mos kontribui makas habelar openi nee ba komunidade. Timor Leste nudar Estadu demokratiku aprende tan lisaun foun konaba opini publik hodi ha-lakon isu esensial seluk (sucesu boot ida sira nebe lanca isu nee). Mesmu prosesu desenvolvementu presija involve publiku liu-husi meus sira nee maibe governu sente openiun publiku la-presija depois de retiru loron 3 iha Dare. Seridade atu koalia asuntus publiku sempre na-kait ho interece partidaria molok sira tau-ba koncederasaun decijaun. Kritika ou sujestaun nebe durante ita koalia tuir los lisan demokratiku hodi lori governu hatene nia kompetencia lolos ba povu. Ida ne-mak ita bolu partisipasaun povu ba-prosesu harii nasaun demokratiku. Rejultadu retiru ha-mosu sentementu kontenti kahur ho tanis iha parte kaer ukun, i des-kontenti iha parte publiku hanesan politikus oposisi, NGO, Akademisi, no Igreija.

Remodelasaun politika laos fasil tamba iha kompremisu politika lubuk nebe harii tiha-ona antes forma governu. Kompremisu politika (entre politikus no entre konstituante, maibe kompremisu ba konstituente  nebe na’in ba kadeira laos inportante depois de elisaun) realidade katak politikus halo kompremisu dala ruma la iha baze no komitmentu nebe ho seridade, talves hahoris ironia. Nune mak politikus. Sira nia kompremisu nee babain ona (biasa tiha deit), I hanesan mos sira promete atu halo ponte mesmu la-iha mota. Ita konkorda; Politikus hakruk ba nia kolegas politikus atu asegura fiar ba malu ou mantein kadeira no esperanca ba elisaun tuir mai; buat nebe kontrariu katak lolos karik sira hakruk ba prekupasaun nia konstituente (povu) tamba povu mak hit kadeira hodi hatur sira iha leten as ba. realidade seluk; povu hakruk ba estrada kuak, falta be-mos, eskola at, hamlaha/mal-nutrisaun, uma at, nsst. Hirak nee depois elisaun la’o-lais los, haluha mos lais i halo fuan malirin hodi nune presija hakneruk ahi (Amo Basilio dehan). Kondisaun politika ne-mak realidade duni. Nusa la-remodela deit ita nia politika ekonomia? Nune kan fasil, duke kadeira nebe mak folin karun. Ba hau, remodelasaun kadeira politika la-inportante (la-penting), inportante liu mak remodela konsencia politikus hodi sira regula politika ekonomia nebe garante desenvolvementu povu nebe sustentavel. Tamba koalia desenvolvementu sustentavel hahu-ho estrategia de jestaun no oinsa kuidadu kapital desenvolvementu hanesan fiziku, umanu, financeiru, no ambiental hodi atinji objetivu estadu (povu moris diak).

Re-Modela Politika Ekonomia Vs Ekonomia Elite
Atu sita tan lia-fuan remodelasaun hodi junta ba remodelasaun ekonomia nebe tuir hau inportante liu. Dekadu ida liu ita nia politika ekonomia moris-ho politika ekonomia elit, signifika politika ekonomia nebe fo-liu inportancia ba grupu (segilintir) politikus, rikasu ou pemodal, no veteranu, ita husik povu/massa. Kuaze decijaun politika ekonomia tesik mai responde liu ba ekonomia elite  pada hal objetu planu estadu atu liberta povu husi mukit (povu hela naran deit). Perguntas, bainhira mak ita koalia lolos povu kiak nia asuntus? Ba hau, remodelasaun politika ekonomia inportante liu. Oras nee, elite sira saudavel tebes maibe povu moris-ho mall nutrisaun (54%, Care 2013), entau saida mak akontese ba povu nia moris tinan 5/10/20 mai? Maromak uluk kria duni ekonomia elite ka? Karik  elite ba se? I oinsa kontestu Timor Leste depois ukun rasik an? Ukun an nee partense ba se? Lolos karik elite nee povu mak kria atu servi povu laos kontrariu fali, i elite uza sasan povu hodi ha-tan ba sira nia an no grupus. Tan nee instituisaun estadu la-bele halo an sai elite demais, maibe oinsa kria kondisaun nebe bele fo esperanca povu.
Governu tenke hanoin ona oinsa kria invesmentu estadu hodi garante moris diak povu nebe sei mehi-hela deit. Bainhira mak ita nia rendementu seluk mosu tan? Risku bo’ot ba Timor Leste  nia ekonomia maka depende ba setor minarai no gas. Politikus sidauk hahu ekonomia sustentavel, investementu ba area sustentavel sei mukit los. Setor agrikula; ate agora la-iha produtu nebe bele bele garante no subtitui importasaun Timor Leste (la-iha soberania ain).  Ita espera depois retiru Dare  membru governante tenke iha metas nebe klaru no iha tempu nebe determinadu ba servisu. Se-lae ita nia planu monitorizasaun/viajen lokal no estranjeiru mak barak maibe atu membru governu sira hare deit buat nebe mak kualidade mukit hodi rejulta osan viajen. Lolos nee; dehan Notas Sucesu, wainhira politika ekonomia tenke iha kualidade, signifika povu hetan impaktu nebe pozitivu husi politika refere exemplu; povu nia hela fatin diak, hahan diak, saude diak, no eskola diak, laos deit kresementu nebe ita publika kada tinan liu-hosi relatoriu anual.

Komprende Ita Decijaun Ekonomia;
Papel Governu
Kompleksidade problema ekonomia nasaun nebe as iha aspetu oi-oin difisil ba sistema ekonomia sa-ida deit atu rejolve, inklui sistema liberalisme nebe la-kohi simu estadu/governu hodi involve iha prosesu ekonomia (rejolve mesak). Mesmu mekanismu merkadu sai hanesan meius hodi halo-alokasaun no produsaun, maibe mekanismu merkadu-mos faila hodi hatan ba kestoens efisiente, justica, no estabilidade ekonomia nasaun. Ho nune mak papel governu presija nafatin atu asegura kestoens sira iha leten liu-husi nia involvementu iha prosesu ekonomia.  intervensaun estadu iha prosesu ekonomia hatuur nanis ona iha konstituisaun RDTL artigu 138 nebe difini katak pilar  ekonomia 3 inportante iha Timor Leste; Setor publiku (governu), setor privadu, no koperativa. Nee hanesan baze fundamentu ba governu hodi halo intervensaun merkadu hodi garante/responde nececidade publiku. Sintidu governu iha merkadu hanesan halo-kompletu deit prosesu ekonomia, i laos foti knaar tomak ba merkadu. Iha funsaun 3 mak governu tenke asume Premeiru; Fornece sasan social, ex. Uma eskola, estradas, Hospital, fatin rekreasi, ponte, nsst, ka ita kuinece dehan funsaun alokasaun. Despeza governu reflete ga lae? Sigundu; Distribuisaun rendementu no riku soin nebe Justu no ekilibre, ka funsaun distrubuisaun. Tolu; Despeza orcamentu estadu nudar sasan/meius hodi hatuur metin (mantein) oportunidade servisu ba cidadaun tomak, ka funsaun estabilidade (Musgrave). Funsaun hirak nee tenke reflete iha politika fiskal/Orcamentu Jeral Estadu, tamba ho politika ne-mak bele hadia ita nia ekonomia baze. Faktus hatudu katak ita nia istimulasaun ekonomia depende politika Orcamentu Jeral Estadu, tan nee wainhira decijaun fiskal estadu mak lori deit estadu ba konsumsaun, sei la-kria (la-hahoris) baze de ekonomia forte iha futuru. Povu hanesan estadu, iha esperanca ba Orgaun estadu (PR, Governu, no PN tenke halo reflesaun makas ba sofrementu povu Timor Leste), Orgaun estadu sira mos presija hanoin hikas; politika ceremonial nebe rejulta/gasta osan boot kompara-ho osan refere hadiak eskola ou haruka povu nia oan ba eskola, nebe mak prioridade? ga, Oinsa Governu halo planu, PN aprova, no PR promulga? Pelemenus estrada kuak Dili laran nee taka hodi dura ba tinan hira atu planu tutan kuak seluk iha Timor Leste tomak? La-iha balancu entre volume viajen membru estadu nebe as kompara ho projetu nia kualidade iha teritoriu Timor Leste. I atividades sira nee atu aproveita halo ceremonia deit. Esperanca bo’ot ba orgaun estadu sira atu garante katak politika fiskal  nebe mak dadaun kria tenke siguru iha aspetu sustentablidade ekonomia estadu.

Ita Nia Problema Makro Ekonomia:

Problema Distribuisaun
Distribuisaun Rendementu; Oinsa ekonomia Timor Leste iha tinan sanulu-resin ona hodi hatan kondisaun nee?  Problema hirak nee laos responsablidade governu deit, maibe presija mos kontribuisaun setor privadu no uma kain. Los-duni wainhira ita aproxima ho politika tenke fo- kulpa governu no Parlamentu Nacional hodi toma responsablidade (ho rajaun sira mak halo planu, sira mak ezekuta planu, no sira mak fiskaliza). Governante sira tenke iha ona hanoin alternatifas ba ekonomia minarai Timor Leste (97% depende minarai; Perreira, 2012), nee nia sintidu katak la-iha minarai ita nia ekonomia paradu. Tamba Ita iha deit 3% rendementu mai-husi taxa (rendementu domestika). Buat nebe risku tebes wainhira ita koalia sustentablidade financeiru hodi finanacia desenvolvementu estadu. Ita nia Politika fiskal nebe lao dadauk tendencia liu-ba konsumsaun (halo instituisaun estadu mak bokur kompara ho despeza ba desenvolvementu nebe bele garante sustentablidade). Figura iha kraik hatudu ba ita katak politika despeza durante 2009-2013 ba konsumsaun instituisaun estadu 44% ($ 2,839.70 biloens)
nee hatudu katak distribuisaun rendementu publiku krekas (iha deit 28 mil-liu mak asesu ba despeza nee). Agora povu hein deit 10% ($ 642 miloens) estadu aloka liu-husi transferia publiku, osan nemak hodi selu ba terceira idade, veteranu, no apoia humanitaria wainhira hetan dezastra. Duvidas ida mak agora iha publiku sobre politika nee, tamba ema balun hahu muda nia tinan hodi tama lalais terceira idade ou tama veteranu hodi asesu ba osan gratuitu nee. Ne-mos sai problema nebe ate agora la-dauk rejolve. Tan nee, politika fahe osan Maibe osan nee laos investementu nebe bele asegura sustentablidade futuru maibe ne-mos inklui ba konsumsaun. Agora; Timor Leste nia mehi los deit ba kapital desenvolvementu. 2009 ate 2013 estadu aloka osan hamutuk $ 2,990,7 biloens (46%) ita nia kualidade planu sai perguntas publiku, kecuali desenvolvementu sentru eletrecidade. Osan barak mak gasta hotu estrada kuak, ponte, ho kualidade mukit los. Konklujaun husi analiza distribuisaun hatudu katak ema elite/oituan (28 mil liu deit asesu ba moris diak liu-husi kresementu ekonomia nebe sempre monu-iha 10% liu (Planu Anual Estadu, 2013), agora total populasaun 1 miloens liu hetan tenke hela-ho kiak hodi sai nafatin ba objetu planu desenvolvementu anual nebe governu halo.

Inflasaun No Desenpregu
 Problema inflasaun nudar kestoens seriu tebes tamba problema nee ha-menus kapacidade sosa ema pesoal tamba aumentasaun folin la-akompania ho rendementu pesoal. Mesmu inflasaun nee presija duni iha prosesu ekonomia nebe nak-loke hodi istimula setor produsaun (produtores), maibe ita tenke kuidadu/kontrola hodi la-bele liu tiha digitu rua (30% liu). Oras nee ita nia inflasaun 11% liu (DNE, 2012) nebe akontese tamba problema mak, demand as maibe fornecementu/supply la-too (inklui mos sasan baziku). Nececidades hot-hotu depende importasaun, i inklui produtu agrikula (fos, fehuk, lis, modo-tahan, nsst). Sasan hirak nebe temi domina iha ita nia merkadu ate foho (area rural) ex. povu sira area baze hein mos fos  importa, nee signifika katak agrikultor Timor Leste oras nee dadaun la-kohi halo to’os ho natar (baruk).  Perguntas: Bainhira mak ita ha-menus importa? Timor Leste tenke seriu hodi hare fenomenu nee i oinsa mak forma politika ha-menus importasaun maibe garante nafatin supply hodi hatan ba nececidades merkadu domestika. Se-lae inflasaun bele halo ita sofre kapacidade sosa hodi nune kiak aumenta.  Parte seluk: Ita mos lakon oportunidade hodi promove produtu rasik iha futuru tamba la-iha politika nebe seriu hodi desenvolve. Iha pontu rua mak presija ita hare konaba problema inflasaun: Premeiru, oinsa governu antisipa politika governu Indonesia apaga subsidiu konbustivel (BBM). Politika sei afeita ba kustu produsaun sae nebe sei daet ba Timor Leste tamba ita mos sai hanesan nasaun distinu ba exportasaun Indonesia. Sigundu; oinsa ministeriu relevante asegura folin sasan nebe baziku atu nune povu nafatin asesu. Ita mos la-hatene mekanismu kontrola nebe governu halo durante nee. Ex. Kompania Mina iha Dili laran hasae folin konbustivel rame-rame sein rajaun klaru (husi aspetu demand no supply) maibe governu la-toma medida tuir mandatu merkadu no konstitusaun RDTL. Normalmente iha merkadu nebe sistema kahur, atividades ekonomia tomak governu sempre interven iha momentu balun hodi normaliza. Aproximasaun nebe governu uza iha rua, ida leis nebe vigora; no rua, aproxima ho rajaun ekonomiku no etika bisnis.
Problema makro seluk Mak Desenpregu; sai isu central tebes ba estabilidade nasaun. Ita nia politika fraku tebes hodi responde kestaun refere iha ita nia rai rasik. Presija hatene katak; fornecementu kampo servisu kompostu hosi setor rua: ida mak setor publiku/governu, no seluk setor privadu. Kombinasaun setor rua nee oras la-maximal tamba klaramente setor publiku limita teb-tebes, agora setor privadu mos mayoria depende ba politika estadu liliu decijauan fiskal atravesa Orcamentu Jeral Estadu (OJE). Problema arte marchias sai hanesan exemplu ameasadu ba asuntus estabilidade nasaun. Nee imajen nebe sai obtaklu ba investor liur hodi investe iha ita nia rai. Kapitalmente setor privadu la-brani hodi investe ho iniciativa mesak iha setor ekonomia potencial  (industria ka agrikultura), iha industria uma-kain harii hodi hatan deit apoia nebe governu/ONG Internacional sira oferece, maibe depois apoia para atividades mos paradu. Atu rejolve, dalan ida mak Timor Leste presija Investementu dereita estranjeiru (foriegn direct invesment) hodi bele loke espasu ba kampo servisu. Buat nebe la-fasil, tamba Investementu esternu kestiona kestaun estabilidade politika, siguranca, regulamentu adekuadu, no infrastruktura. Aliende kestoens sira nee, ekonomikamente ita nia merkadu mos kiik liu duke merkadu iha nasaun vijinu hanesan Indonesia no Australia. Governu tenta ona rejolve ho dalan oioin inklui haruka servisu nain sira ba rai liur (Portugal, Australia, no Korea du Sul) mais nee nee sidauk responde tamba kresementu desenpregu kada tinan sa’e makas liu. ba oin estadu sei hasoru desenpregu intelektual nebe produs hosi Univertarius iha Timor Leste no aumenta-ho liur. Decijaun SAVE mak muda politika fiskal hodi asegura kampo servisu ba Timor oan tomak. Ita husik ita nia povu mukit hanesan krimi boot estadu halo nia an. Maofi 2013.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu