GOVERNU 2017-20122 TENKE FORTE HODI SERVI

OBSTAKLU SIRA 

Crispin da Costa Perreira

7 GOVERNU NEBE FORTE
Hanesan ita hotu asiste ona katak iha konsencia lideranca antigu sira nebe antes elisaun 2017 mosu difirenti klean tebes, maibe depois de elisaun rua nebe mak la'o IHA KONKLUZAUN IDA KATAK OINSA UKUN IDA DIAK HODI LIBERTA POVU!!!! Laos deit ukun diak, sira mos hakarak garantia transisaun ukun ba jerasaun foun nebe diak. Opiniun no Polemika nebe mosu des-de elisaun sira nebe liu-ona ba kotuk katak; jerasaun foun balu ejize entegra ukun ba foin sa'e, iha sorin seluk maioria povu depende nafatin ba jerasaun tuan, nebe nia realidade mak hatudu husi sira nia votus ba katuas sira. Maibe tempu mak duni ita i natureza obriga ita-hotu hodi fahe esperencia sira ne'e ba malu. Ita nia ego presija maibe ego refere metin ba pesoal ida-idak-ba; i agora ita hamutuk hodi komunga pensamentu ida ba Timor Leste nebe buras-liu. Lalika ona ejize tamba naturalmente tempu ona hodi lori entegra ba foin sa'e, deklarasaun maun Horta iha RTTL dia 30 Agostu bele hatan-ona espekulasaun no opiniun sira nebe mosu. Hahu 2017-2022 katuas sira ho nia tempu oituan atu hamutuk ho jerasaun foun hodi forma lideranca futuru nebe mak koalia estadu diak. Reflesaun bot ida ba ita hotu katak tinan 15 liu ona ita-nia ukun para-deit iha grupu kiik ida, ita sidauk koalia asuntu popular. Ex. ema sira riku ita sura-ho liman, sira nebe mak asesu eskola diak bele konta, se se mak eskola iha rai-liur ita hotu bele konta, inklui nebe mak kategoria nutrisaun diak, uma diak, han dala tolu loron ida, nsst ITA BELE SURA. Oinsa ema kiak? ita nia dadus la-iha!!!!!! EMA OITUAN SUCESU IHA EMA RIHUN NIA SOFREMENTU. Ida nemak ita presija koalia hamutuk atu buka hatene semak bele koalia asuntu refere ho-diak ba futuru Timor Leste. Ita BALU ANSI maibe povu sira iha to'os no natar sidauk konfia matenek sira i
SEI GOSTA LIU KATUAS SIRA? Elisaun rua iha tinan 2017 konfirma ona ba ita katak povu la-hili ema matenek maibe hili figura no lider antigu sira. TAMBA SA ELITOR SIRA FIHIR NAFATIN KATUAS SIRA? Perguntas nebe presija ita hotu halo reflesaun hodi hetan fiar-liu iha tinan 2022-2027.Tinan 5 mai sei iha tempu hodi aprende ho sira atu sai lider no jestor nebe diak i RAME2 KOALIA LIBERTA POVU. Esperanca ba 7 GOVERNU mai hamutuk ho plata forma politika ida, programa ida, no asaun ida hodi liberta povu husi kiak no mukit. Faktus seluk hatudu katak mesmu jerasaun foun ho matenek diak maibe sidauk fiar-an, tamba nemak dala ruma KATUAS DIKTE ITA. Ita-nia atetude mak sai obstaklu ba ita an rasik no povu konece ida ne'e. Politikus foin-sae sidauk koalia saida mak ita atu halo ba povu duke saida mak HAU atu hetan. Ejemplu dehan nune "Hanesan konvidadus ita tenke agredese, nudar bainaka, e nudar bainaka visita karik tu'ur varanda, laos ba liu uma nain nia kuartu-laran dehan TMR".  Ne'e nudar lisaun ba jeransaun-foun atu kuriji-an, tamba des-de tinan 2002-2017 ita hare hotu-hotu (J. Tuan no Foun) hamutuk ukun i LAOS TUAN DEIT (ita hotu KULPA ba buat naksalak sira nebe liu-ona). Ita-nia ATETUDE tinan 15 nemak sai avalaisaun ba elitor/povu iha elisaun nebe ita hotu koalia dadaun. Ho ida ne'e, ita ha-kuran ego no TENKE RONA MALU HODI KRIA LIDER NO EKIPA NEBE DIAK HODI  HETAN SUCESU BA DESENVOLVIMENTU POVU.

TEBES..... Metan no mutin iha POLITIKA LAOS LOLOS; OHIN KOALIA IDA, ORCIDA KOALIA SELUK, hanesan los PLP-Khunto, no Fretilin. Partidu sira nebe iniciu hahu koalia plata-forma politik no programa hodi avanca ba KOLIGASAUN GOVERNU maibe depois PLP retira no PD sai alternativa (Fretilin, PD, no Khunto) koalia forma 7 Governu, buat nebe sei nakonu intrik politik molok governu estabelece no sei kontinua ba diskusaun aprovasaun lei no programa iha parlamentu nacional. AMP 2 nakloke nudar sinal nebe difini husi dirijenti Parlamento Nacional. Buat hotu halo la-ho laran mos (politikus balu dehan) nune mos negeociu politika mos ITA NIA ambisaun TAKA TIHA ita nia laran mos tamba pedido ha-kanek seluk nebe nia poder bot. Maibe keta haluha; povu akompanha hela sira ne'e tamba fiar nebe povu fo liu husi elisaun, agora oinsa ELITE SIRA bele hatan-ba prekupasaun publiku i politikus sei la-mangame. Se la konsege iha solusaun diak ba povu ENTAU SIGNIFIKA elite mak finji atraza no sai obstaklu ba desenvolvimento povu hodi kore-an husi MUKIT NO KIAK. Ambiasaun fahe kadeira sai palku SANDIWARA husi elite ba elitor/povu iha baze, ita bele hare atetude politikus; balu hakarak tu'ur iha kadeira to'o veteranu mesmu RAME-RAME DEIT, balu tanis tamba lista kiik (antes elisaun), balu fali HUSU BUAT NEBE LAOS NINIA (isin kiik husu bot), seluk tan halai-sai husi ida ba fali seluk hodi buka fatin maibe HETAN FALI ZERO, nsst. Atetude seluk, arogante diskusaun no istilus matenek rai-liur SIDAUK TO'O HODI FO SOLUSAUN ba desenvolvimentu estadu, at-liu balu tenke tama komarka i seluk povu la-fiar iha elisaun liu-ba. BUAT SIRA NE'E TAMBA ATETUDE SERVI BA ESTADU/POVU MENUS. ELITE FOUN SEI MANTEIN OU BELE MUDA? Tempu mak sei avalia hahalok sira ne'e hodi hakribi buat nebe pesoal nian hodi koalia asuntu kommu.


DESAFIUS ELITE FOIN-SAE NO GOVERNU FORTE 2017-2022
Klaru politika la-iha amigu no inimigu ABADI, buat nebe ABADI MAK "INTERECE" (Maun Boot Xanana no Mari Alkatri hatete). Parlamento iha tinan 5 mai sei nakonu-ho esperito foun no atetude kritika nebe konstrutivu tamba jerasaun foun bele sai modelu ba povu liu husi nia sakrafisiu, ha-raik an, obedese, rona malu, no rona povu nia prekupasaun. Jerasaun  nebe koalia estadu wainhira hetan fiar, lider nebe konece povu nia problema no ha-mosu solusaun. Lideranca nebe iha visioner ba estadu no servisu makas liu husi ekipa nebe forte, akomodativu, no transparancia iha nia prosesu tuir lei nebe vigor.  ITA NIA ESPERANCA ba Governu Forte iha Koligasaun nebe ho-laran no sentidu estadu, bele dehan koligasaun nebe hamriik-ho platform politika ida, akomodativu ba interece nacional. Sinal ida nemak sei koko hodi hare ba formasaun nebe sei akontece mai. 7 Governu Forte ba tinan 5, Forte ba Estabilidade Nacional hodi harii iklima kondisivu, Forte ba nia programa pro povu, Forte ba hodi hari governasaun nebe diak (boa governacao), nsst.

Ou ITA HAKARAK insidencia parlamentar, buat nebe tuir hau MIHIS-liu tamba membru parlamentu hahu kedas-ho kompetisaun ba ELISAUN Prezidenti Parlamentu nebe ninia kandidatura (Fretilin-CNRT) i PLP nebe antes ne'e prekupa la-inklui kandidatura. Atrativu liu tan mak votus rua husi koligasaun F-PD-KHUNTO muda-an, ne'e sentidu tebes-ba futuru koligasaun. Aliende ne'e iha isu AMP 2? Wainhira F-PD-Khunto la konsege forma Gobvernu i ne'e posibilidade ba opsaun AMP 2, no maski kiik-liu atu akontece (tuir hau) TAMBA 1. Semak tenke hahu? CNRT ou Elite iha Parlamentu Nacional? Se CNRT entau situasaun 2007 maun bot Xanana mak iniciativa(hahu husi CNRT, agora situasaun difirenti. Lider antigu hamutuk oinsa harii ukun ida-ke diak hodi entegra ba jerasaun foun (tuir hau). 2. Maun bot Xanana no TMR mak BELE hamutuk hodi koalia no bolu fali PD ho Khunto. Buat nebe difisil tebes kuandu fila ba kotuk 2007-2017 hodi hare fali Fretilin nia kontribuisaun ba estabilidade nacional durante tinan 10. Partidu bot no manan elisaun la-ukun mos kontribui nafatin to'o ohin loron. 3. Saida mak maun Xanana no Mari Alkatiri halo durante 2012-2017 konfirma ba ita hotu katak situasaun ne'e TENDENCIA mantein. 4. Ou elite foin-sae (PLP no CNRT, inklui votus 2 lakon iha elisaun Prezidenti Parlamentu) sira inicia hodi bolu maun bot nain rua. Difisil tan tamba lider rua publikumente sidauk hasoru-malu (ita hotu sei hein elite sira manuver TAMBA IHA OPOSISI CNRT MAK BONITA/O LIU ONA). 


Koligasaun mos sei hasoru desafius momentu fahe kadeira. Entre Fretilin nebe hakarak implementa programa H6 ho PD nebe mak involve iha ukun durante tinan 10 ona. Aliende programa politika, ita mos sei hein konaba pasta ministru nebe mak sei sai diskusaun naruk.  Ita hatene PD tinan 10 liu ba nudar partidu poros tengah nebe dala ruma ita dehan sai makaku ba negociu. Ida nemak BELE sai obstaklu iha formasaun governu mai, maibe wainhira la dada malu maka Governu mai SEI BELE FORTE. Depende ba elite sira nia KONSENCIA, senariu iha partidu koligasaun no oinsa partidu oposisi sira mos kontribui ba prosesu dialogu.




Saida mak presija 7 GOVERNU HALO? 


Premeiru; 7 GOVERNU PRESIJA DIFINI VIZAUN TINAN 5

Iha metas tinan lima nebe BELE SUKAT, Timor Leste durante tinan 15 liu hahu husi governasaun Fretilin, AMP, no GBK la difini metas servisu ba lina ministerial nebe sai sasukat ba ministru sira hodi lao. Kada ministeriu sira halo servisu borongan i ministru la iha responsablidade (halo sorin husik hela, halo tan ida husik tan, muda tan fali seluk, nune to'o tinan remata). Kada tinan sira halo planu sein vizaun hodi dudu ministru halo servisu (ministru sira sai pemborong)
Hau bele fo ezemplu ministeriu bot hanesan Agrikultura e Peska no Edukasaun. Tarjetu tinan lima ba desenvolvimentu peska hodi garantia ikan ba konsomidores nacional saida? Ita bele koalia exporta maibe oinsa konsume domestika hodi hasa’e nutrisaun povu Timor Leste? Hau mos prekupa; Peskador  hira mak governu identifika ona i ho nia skills saida, atu nune politika nebe mak mosu bele garantia sustentablidade peskador? Esperencia hatudu katak politika hasa’e produsaun nebe la’o LA BA ALVU, ema simu instrumentu peska laos peskador. Maibe tamba deit nia uma halo besik tasi (tuir lolos ema refere moris no bot iha foho lolon klaru nia atetude rasik difikulta ona nia hodi tama tasi), ou simu sasan sira ne'e ho razaun militante partidu ka familia. Tenke iha kriteriu ruma hodi difini peskador no oinsa nia kontinuasaun se peskador fraku iha skills. Modelu desenvolvimentu peska oinsa mak governu planeia ona hodi tinan lima mai ita bele harii area peska nebe lori rendimentu povu no nasaun? 
Nune mos area pekuaria, oinsa ita redus importasaun produtu balu ho objetivu ita nia osan bele haburas ita nia ekonomia rai laran. Ex. Ayam kampung, wainhira ministru ho staf pecuaria sira lao sala dalan  ba iha aldeia sira sempre hasoru animal povu nian liliu manu, iha uma-ida (ita fotin klaran) pasti manu bele liu 5, se aldeia refere uma 20 entau sira iha manu hamutuk  100 karik suku ida aldeia 4 iha manu total 400. Se hare ba kontestu nacional 400 x 442 suku 176,800 mil nee katak kada fulan ita bele produs 14,700 hodi supply ba merkadu rai laran. Fiar katak ita nia konsumu fulan ida liu ida ne’e maibe ho produsaun ida ne’e governu bele jere no kalkula ona potencia hira mak ita bele produs tan, entau AYAM POTONG ita bele redus ona liu metadi (lalika resolve hotu maibe pelemenus iha metas ida hodi ita lao tuir tamba governasaun lao nafatin). Nune mos karau, kada suku ida fulan ida produs karau ida entau ita iha supply karau 442. Ita nia problema iha ne’ebe? Tamba sa populasaun TENKE mai lelaun ayam potong husi dili ba fa’an iha aldeia-aldeia? Oinsa governu hare faktus ne’e? Agrikultura natar (hau la koalia to’os). Ida hau prekupa mak iha ema agrikultor ga lae? (hare husi estatistika nacional la iha dadus agrikultor nebe menciona), se nune  Ita nia trator durante distribui fo ba agrikultor duni ga lae? Buat nebe sai interogativu ba despeza bot nebe governu halo maibe produsaun la-sa’e? Hau nia prekupasaun mak durante governu halo despeza estadu ba setor agrikultura ne’e maximal ga sidauk? Karik sira iha parte ida nebe? Pelemenus iha suku ida iha Timor laran tomak hetan netik seberania produtu ruma nudar susesu husi politika agrikultor  tinan 15 ne’e!!!!!!  Hau tauk mak, Timor Leste la-iha ema agrikultor maibe ita harii ministerio Agrikultura e Pescas, hahahahahaha. HADIAK BAZE DE DADUS FOIN PRODUS PLANU NEBE DIAK.....

Ministeriu Edukasaun, kualidade ensinu hahu husi nives ensinu superior ho LABEL AKREDITASAUN? Hau la dehan katak la presija halo akreditasaun ba universidade sira maibe oinsa kualidade eskola base ba povu sira? Ninia kondisaun halo nusa liliu kurikulu? Hahu husi aulas, profesores, bibleoteka, laboratoriu, nsst
. Se vontade diak karik akredita uluk prosesu harii eskola ida diak hodi prense rekezitus eskola kualidade populer/publiku. Ex. Koalia lian oficial, iha Dili labarik koalia tetum no portugues diak maibe oinsa eskola sira iha area rural (koalia bekenu no fataluku!!!!). Nusa governu la-bele harii centru koalia portugues no tetun iha aldeia/suku hodi povu nia oan sira bele asesu ba lian oficial? Ka ida nemak konspirasaun elite ba edukasaun popular? Tinan 15 ne’e hatudu hela mai povu nia oan sira? Elite (governante, emprezariu, veteranu, no politikus) nian osan eskola iha colegio no rai liur; povu nia oan pasu iha fatin (nein portugues, tetun, no engles ou wainhira buka servisu publiku sira LAKON IHA SELESAUN DOKUMENTU tamba akaba iha rai-laran nebe nia kualidade mukit). Perguntas semak tenke halo kualidade ne'e diak? Nusa estadu fokus-liu fomarsaun profisional maibe la-investe iha edukasaun vokasional nebe bele lori estudante nia konecementu diak? Ou ELITE TAUK POVU NIA-OAN MATENEK LIU BOT NIA OAN SIRA????

Oinsa Universidade Nacional Timor Loro Sae (UNTL)? Buat nebe hau dehan katak KONSPIRASAUN ELITE HODI LA BELE FO ESPASU POVU KBIIT LAEK ASESU ENSINU SUPERIOR. Iha tendencia FINZIDU/PURA PURA TAKA DALAn: 1. Governante sira FINZI trata eskola publiku sabraut depois harii kriteriu ba estudante nebe akaba eskola sekundaria tama UNTL. Halo nusa eskola publiku bele kompete tama UNTL serake nia kurikulu no facilidade at los TERENU. 2. Maioria estudante nebe tama UNTL tinan tolu ikus ne’e mai eskola sekundaria privadu (Colegio sira, ex. Canossa, Paulus 6, sao Pedro, nsst). nee hatudu katak kompetisaun la-normal i eskola estado lakon ho eskola privadu. Bele mos dehan ema sira nebe iha osan (ekonomia mediu ba leten) mak nia oan eskola iha ne’eba (UNTL). 3. UNTL nudar universidade estadu maibe ninia facilidade oinsa? Tamba estadu la-tau atensaun?  Ou Universidade mak LA-IHA PLANU?  Dosente sira ho regime especial maibe  nia servisu kumpri tres pilares akademiku ga lae? Semak bele kontrola se? Universidade ho ema matenek iha area oioin maibe atu harii deit sistema kontrola interna ida mos la-kohi!!!!!!!!!! Faktus hatudu katak uniku instituisaun estadu iha Timor Leste nebe ninia sistema kontrola interna fraku mak UNTL. Des-de fo autonomia hodi jere mesak, estatuto ne’e  rasik nia estrutura bot maibe ninia sistema kontrola iha diretur jeral nia okos, entau halo nusa mak bele servisu? Oinsa mak bele kontrola funcionamentu sistema sira iha parte AKADEMIKA NO JESTAUN ADMINISTRASAUN? Nudar instituisaun estadu governu foun mai presija iha mos atensaun maximu liliu jestaun Orcamentu Estadu no prosesu Akademika tamba dala ruma ita observa katak estudante atraza nia estudu tamba dosente nia tempu oituan liu hodi halo konsulta monografia, no seluk tan. Ikus husi problema UNTL mak REKRUTAMENTU ESTUDANTE FOUN NEBE Ministeriu Edukasaun mak halo. Prosesu rekrutamentu ne’e rasik no Kapacidade UNTL hodi tampung, estudante hili departamentu A depois wainhira aula lao ona bele muda fali departamentu ou fakuldade B. Estudante balu la-iha kbiit tama fakuldade favoritu hanesan medecina maibe sira bele hetan transferia fali depois aula lao ona. Ne’e prosesu rekrutamentu nebe presija halo los inklui tamba sa estudante eskola privadu deit nakonu iha UNTL? Se eskola privadu deit tamam entau eskola sekundaria publiku LA-PRESIJA ONA KA?
Parte JESTAUN ADMINISTRASAUN; dala ruma ita kontradis ho saida mak governu koalia. Governu koalia desenpenho orcamentu maibe UNTL kria planu centralizadu, iha prosesu planu lao diak maibe depois HETAN ENVOLOPE FISKAL ema ida ka rua deit mak jere. Ida ne’e difkulta unidade no fakuldade nia atividade. Ezemplu facilidade sintina universidade ho atividade viajen estranjeiru nebe mak inportante-liu? Entau UNTL nudar instituisaun publiku ho nia autonomia maibe oinsa ninia desenvolvimentu hodi sai ezemplu ba nasaun? Se tutela iha Ministeriu Edukasaun, entau failancu sira partencia mos ministeriu refere!!!!

Segundu; 7 Governu tenke iha Planu integradu
Metas tinan lima hodi atinji vizaun 2030 (Timor Leste iha rendimentu MEDIU-ALTU) sai tema central nebe kada ministeriu sira tenke baniti/intrudus ba planu programa no atividades. Antes to’o iha 2030 governu nebe mosu mai ninia responsablidade to’o iha nebe, no governu seluk mai atu kontinua saida tuir ida-idak nia area. Metas tinan lima setor Saude, edukasaun, seguranca, agrikultura, komerciu, estatal, judisiariu, infraestrutura, nsst. Oinsa kordenasaun lina ministerial hodi alkanca objetivu no vizaun estadu liliu periudu nebe sira responsabliza. Ex. Infraestrutura saida mak persija iha setor AGrikultura, no oinsa koperasaun parte obras publiku ho ministeriu relevante inkluidu ministeriu seluk. Atu nune bele redus in-efisiencia nebe durante nee SOBU-MONTA.

Terceiru; 7 Governu presija harii Estrutura OJE nebe transparencia

Ita presija harii sistema nebe diak tan hodi jere orcamentu liliu fundus sira nebe tau iha Bens Servisu, buat nebe mak la-konsege ita kontrola iha gastus mak osan viajen ninia beneficiu ba desenvolvimentu instituisaun no estadu oituan liu. Projetu ponte ou hakiak manu nia kustu kiik-liu kompara ho montante osan viajen hodi halo supervisaun. Projetu manutensaun, ita tau osan ba asuntu ne’e ho problema kada tinan nebe nafatin i nunka muda planu refere no la iha regras ida koalia konaba limitasaun tempu manutensaun. Problema rekrutamentu funcinariu kontratadu no asesor, semak sai bot sempre lori nia ema no rekrutamentu nudar ida dalan hodi sai funcinariu permanenti (nemak faktus). Segundu, despeza ho nia influencia hodi hamosu kampo de trabalho defisil ita sukat tamba ita hare deit iha kapital desenvolvimentu maibe balu iha hela Bens e Servico laran. Kondisaun nemos afeita ba parte kontrola hare husi parte makro i tendencia mos pratika irregularidade. Terceiru; ita mos la-iha sistema kontrola interna indepedenti nebe regularmente halo kontrola jestaun OJE nebe mak implementa iha instituisaun estadu. Mesmu instituisaun sira iha Auditoria Interna maibe la-funciona ho diak no obstaklu ida mak JESTOR SIRA RASIK BALUN ABANDONA/FINZI LA KOPERA. Ho situasaun sira ne'e, 7 Governu mai buka hasa'e kapital investementu ba harii setor ekonomia produtivu liliu ekonomia baze nebe forte duke despeza konsumu nebe bot-liu nebe amesa ba sustentablidade fiskal Timor Leste.

Quartu; 7 Governu TENKE buka Jestor nebe diak
Iha kriteriu ida mak tenke jestor nia kompetencia, esperencia ukun liu ba hatudu ona ba publiku katak abilidade akademiku laos sasukat uniku hodi sai jestor nebe diak. Timor Leste presija lider no jestor ida diak hodi halo prosesu nebe diak-mos ba atinji vizaun nebe termina ona. Ita iha mehi bot konaba LIBERTA POVU, maibe sidauk iha jestor nebe mak intrudus-diak iha pratika governasaun liu-ba. Ex. Mosu lakuna moris povu parte ekonomia urbanu no rural, edukasaun, saude, desenvolvimentu in-jeral, nsst. Iha burucracia mosu problema hanesan atendementu publiku iha parte saude, justica, alfandega, imigrasaun, edukasaun nsst hatudu ba ita katak jestor laos abilidade deit maibe esperencia no ATETUDE nudar kompetencia nebe presija i inportante liu. Hodi nune ita labele mehi katak sai jestor hodi hela fali Becora/Gleno maibe sai jestor hodi servi nebe diak ba nia povu. La-pro KKN ne'e parte ida husi governante 7 governu, integridade jestor sai terminante tebes. Mesmu difisil iha nia pratika maibe hanesan intrumentu ida hodi halo prevensaun antes ba jestor. Kriteriu nemos hanorin jestor no lideranca sira hodi la-hakfodak wainhira publiku kestiona no sansaun saida mak lider sira foti ita tenke prontu hodi submete. Iha administrasaun publiku lolos bele mosu ona iniciativu husi parte judisiariu sira hodi foka kasu mal-jestaun sira nudar sinal ba jestor foun hodi la-bele repete. Ita mos tenke kestiona ba parte judisariu sira “ tamba sa mak kazu sira ne’e LAOS PRIORIDADE?entau prevensaun oinsa mak setor judisiariu promove hodi kontribui ba governasaun diak? Ex. Durante ne’e kazu iha procudoria geral mak JC deit ga ou iha tan seluk? Se dehan barak, bele sura ga lae? Bele difini ninia prioridade ga lae? Ita hakarak jestor nebe sei mosu mai mak jestor nebe visioner, akodativu, transparante, akuntabilidade.

Qintu; 7 Governu TENKE TAU MATAN BA SISTEMA KONTROLA INTERNA

Hodi asegura prosesu hahu husi planumentu-prosesu-implementasaun-no avaliasaun. Presija ekipa kontrola interna nebe diak hodi fo nafatin hanoin ba jestor sira hodi garante prosesu tomak. Funcionamentu auditoria interna nebe independenti nudar dalan ida atu bebeik fo konsulta no asesmentu ba atividade nebe instituisaun estadu halo no up date nafatin nia rezultadu ba jestor hodi akompanha. Buat nebe sidauk maximal durante ne’e hodi fo-vantagem ba pratika irregularidade interna. Politikus sira fiar-liu nia asesor hodi hahu jere orcamentu to’o nia implementasaun. Ita prekupa-ho despeza nebe estado hasai liu-husi Inspetor Jeral Estadu hodi forma Auditor Interna kualifikadu maibe depois hetan formasaun sira atu halo saida hodi kontribuii ba boa governacao? At-liu tan  Auditor Interna halo servisu wainhira iha despacho husi jestor sira, i buat lolos bele prevene ANTES liu husi kontrolu interna rutina (jestor balu Auditor Interna halo servisu i balu fali dun-auditor sira buka ema nia sala deit). Nee kontradis ho papel auditor interna nebe lolos. E papel auditoria interna atu halo prevensaun hodi la-bele afeita ba gasta rekurcu arbiru no kustu bele sai as. Aliende ne'e papel auditoria mos hodi garantia efisiente, efikas, no ekonomis ba jestaun rekurcus iha instituisaun estadu. Realidade iha lideranca balu la-kohi fo oportunidade auditor sira hodi halo knar no tendencia impede servisu refere. Diresaun sira iha financas, planumentu no aprovisionamentu inventa/hamenus procedimentu hodi legaliza aprovasaun asuntu sira nebe liga-ho jestaun orcamentu. Sasan sira nebe presija kontrola interna nebe independenti hodi garantia diresaun sira ninia servisu ne’e tuir regras iha. Ezemplu; Atendementu publiku sira hanesan hasai Carta Conducao, halo pasaporte, BI, hasai vistu ba ema estrangeiro, Atendementu Hospital(aimoruk la-iha, pasiente ladun hetan atensaun, doutor pratika iha klinika privadu mak sai prioridade fali, reseita ospital publiku ba sosa-fali klinika, nsst). Ita bele fo hanoin nafatin liu husi atividade auditoria interna atu nune BELE PREVENE, laos atu buka semak sala. 


Problema bot iha asuntu KONTROLA INTERNA MAK SAIDA? 1. Presija kria lei kontrola interna nebe sai standard ba istituisaun estado hotu-hotu. Tamba instituisaun balu la-iha sistema kontrola nebe forte. Ex. Durante ne'e ita hare, instituisaun hanesan UNTL la-iha sistema kontrola nebe diak no independenti. 2. Jestor sira TENKE fo espasu ba sistema kontrola interna nudar matan no ibun hodi asegura implementasaun programa no atividade tuir lei. Buat nebe la-akontece durante ne'e tamba JESTOR RASIK LA-DUN KONECE VANTAGEM FUNCIONAMENTU SISTEMA KONTROLA INTERNA. Irregularidade mosu tamba TOMAN-AT no finzi to'o impede servisu kontrola interna iha instituisaun estadu. Jestor sira forma opiniun katak Auditor Interna FRAKU, maibe ita husu " Oinsa JESTOR HATENE dehan auditor interna fraku? Resposta la-iha tamba AROGANTE JESTOR mak ha-monu servisu ne'e rasik (JESTOR INSTITUISAUN PUBLIKU " ATETUDE JESTOR DIAK MAK; TENKE GOSTA AUDITOR INTERNA NIA SERVISU OU HARUKA HALO SERVISU"). 3. Auditor Interna kualifikadu besik ona 50 pesoas nebe estadu gasta ona osan kuaze $50 mil kada auditor ida i ne'e bele ona kontribui ba estadu. Jestor sira LALIKA MEHI BA TRIBUNAL KUANDU FO FIAR AUDITOR INTERNA SIRA HODI ASEGURA (buat nebe la-dun diak durante ne'e). 4. Politikus sira mak TENKE KONCEDERA  asuntu ida ne'e hodi garantia governasaun diak ba futuru. 5. Promove Auditor Interna nia KOMPETENCIA liu husi formasaun sira hodi garantia independencia, integridade, no objektividade iha servisu auditoria, no oinsa motiva servisu nebe ho karakter independenti i la-monu iha tentasaun sira.  Maofi.0917.





Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu