Kiak Sai Kiik Duke Sai Bot (lembra fali artigu 2011)
(Povu Kiak Tamba Politika Fiskal Habokur Makina Estadu
Deit)
Husi;
Crispin da Costa Perreira
Lee nain sira wainhira hare liu (sekilas) artigu leten,
karik mosu duvidas oioin. Autor nia motivasaun hodi sita duni leitores hodi
hakbesik liu tan no pasencia atu lee artigu nee to’o remata.
“Povu Kiak Tamba Politika Fiskal” nee laos boatus/rumoris maibe realidade nebe mak oras
nee ita hare iha sociadade nia le’et, no mos tamba ukun-nain sira la iha
sensiblidade ba asuntu nee hodi trata, maibe prekupa ba grupu/partidu. Iha
kontiudu Kiak tamab Politika Fiskal, autor hakarak konvida leitoris hodi hatuur
termu ekonomia atu lee asuntu nee. Ekonomista balun iha Governasaun AMP argumenta
katak, politika fiskal nebe Governu AMP adopta iha tempu nee-ba
Timor Leste hahu 2007 ninia progresu ekonomia tuir
deklarasaun governu lao makas kompara ho nasaun seluk. Progresu nee hatudu
husi kresementu ekonomia nebe mak hahu tinan 2007 sempre iha pursentu 8 ba
leten to’o 2010. I 2008 Timor Leste nia kresementu sigundu lugar as liu iha mundu ho
pursentu 12 (relatoriu anual OJE, 2010:8, diskurcu PM). Nee faktus nebe governu
fo mai publiku hodi fo valor bazeia ba diciplina siencia/aspetu oioin,
(ekonomia, social, edukasaun, pobreza, nsst). Progresu nee HARE HUSI LIUR (ema
esternu) diak tebes hodi ha-morin Timor nia naran iha mundu, tamba iha tempu
hanesan nasaun barak infrenta krizi financeiru mundial nebe hahu husi Amerika.
OINSA ITA HARE KRESEMENTU NEE HUSI LARAN (domestika)?
OINSA ITA HARE KRESEMENTU NEE HUSI LARAN (domestika)?
Bazeia ba relatoriu nee; sai duvidas mai ita tamba
governu la fo indikadores makro nebe bele argumenta kresementu nee. Pelemenus
aprejenta Indikadores ruma ba ita hodi lee kondisaun riil ekonomia ou bele
justifika deklarasaun refere. Organiza/jere ekonomia nasaun maibe la iha
indikadores konaba saude ekonomia nee hanesan mos ita koko lori avion semo
maibe ninia ekipamentu la kompletu. Tan nee tuir mai hau koko hatuur
indikadores ekonomia hodi ita sukat lisuk kresementu nee:
1. Indikador GDP per kapita
(nebe governu uza dadaun), sasukat nee halo jeneralija i koncedera cidadaun
tomak hetan influenca HANESAN husi kresementu ekonomia nee. Katak ema hotu-hotu
moris ho kondisaun ekonomia hanesan. Nia formulasaun maka: total GDP fahe ba
numeru populasaun (GDP / ⅀ populasaun). Sasukat nee hare liu ba numeru/angka, laos KUALIDADE KRESEMENTU, ou sasukat refere la responde ba Moris diak(welfare) povu ninian. Iha Nasaun industria hanesan Franca oras nee hetan kritika makas husi nia povo tamba kresementu sa’e maibe kualidade moris sociadade menus tebtebes.
Prezidente Franca Nicolas Sarkozy iha 2008, husu hodi hare mos sasukat seluk
nebe tendencia liu ba kualidade moris.
2. Indikador Kampo servisu no rendementu sae;
ekonomikamente sasukat ida nee iha ligasaun forte hodi justifika kresementu
ekonomia nia influenca. Tamba sa sasan (alat) nee inportante? Wainhira
iha kresmentu ekonomia, TENKE REFLETE HO KAMPO SERVISU, signifika
katak valor kresementu ekonomia DAET ba ema barak ka populasaun sira hodi asesu
ba kampo servisu, i atravesa servisu nee, sira bele hetan salariu hodi dudu
rendementu. Objetivu husi analiza nee sei foka liu ba kresementu ekonomia hodi redus desenpregu no
pobreza. Ho konkluzaun katak ”Kresementu ekonomia hamosu kampo servisu, e dudu
rendementu povu liu husi salariu, no ikus redus desenpregu ou pobreza (Kiak Sai
Kiik)””. Agora oinsa kresementu Timor Leste?
3. Indikador New (net economic welfare), sasukat nee hare ba tempu ema
servisu no seitor ekonomia nebe maka fornece servisu (formal ka informal). Setor formal katak servisu nebe fornece husi governu, no informal liu husi seitor privadu. Sasukat
nee presija responde perguntas hirak tuir mai-ne: trabalhadores servisu oras hira iha loron ida, i loron hira iha fulan ida, no fulan hira iha tinan ida.
Tamba dala barak servisu informal iha fluktuasaun makaas (la serteza), agora atu
sukat moris diak ema ida presija hare nia rendementu nee bele kobre nia
necicidade durante loron/fulan/tinan nia laran.
Tuir dadus survey SEPFOPE ema servisu iha 2010, katak Timor Leste ema hamutuk 182 mil maka halo servisu nudar agrikultor espailha iha area rural, no 71 mil mak hetan servisu nudar funcionariu publiku no privadu. Nudar nasaun Kiak, numeru ema sira nebe maka servisu iha leten nia naha responsablidade (beban tanggungan) as tebtebes iha kada uma kain. Exemplu iha uma kain ida hamutuk nain 9, ida deit mak servisu entau naha ema ida tenke fornece minimu ba nia familia tomak iha uma laran (pelumenus hahan lor-loron).
Tuir dadus survey SEPFOPE ema servisu iha 2010, katak Timor Leste ema hamutuk 182 mil maka halo servisu nudar agrikultor espailha iha area rural, no 71 mil mak hetan servisu nudar funcionariu publiku no privadu. Nudar nasaun Kiak, numeru ema sira nebe maka servisu iha leten nia naha responsablidade (beban tanggungan) as tebtebes iha kada uma kain. Exemplu iha uma kain ida hamutuk nain 9, ida deit mak servisu entau naha ema ida tenke fornece minimu ba nia familia tomak iha uma laran (pelumenus hahan lor-loron).
Se nune, kresementu iha leten ita bele dehan katak
KRESEMENTU NUMERU/ANGKA. Sidauk resolve kualidade moris povo (la prense indikadores ekonomia
numeru 2 no 3). Signifika katak la iha influenca ba kampo servisu no konserteja
la hasa’e mos moris diak (welfare) sociadade nian. Perguntas nee ita liga fali ho planu governu atravesa Orcamentu
Jeral Estadu (OJE), katak politika atu kria kampo servisu reflete iha OJE ga
lae? Aprocimasaun nee ita uza, tan kresementu ekonomia Timor Leste depende ba
despeza governu, mesmu seitor privadu mos fo nia kontribuisaun maibe fundus nia
hun mak OJE. Klaru katak estimulasaun ekonomia Timor Leste to’o ohin loron
maioria fornece husi governu.
Tempu ona governu tenke reve nia maneira fiskal ho vizaun ida responsablidade no sustentablidade financiamentu estadu.
Tempu ona governu tenke reve nia maneira fiskal ho vizaun ida responsablidade no sustentablidade financiamentu estadu.
POLITIKA
FISKAL GOVERNU
SAI SASUKAT HODI HARE DISTRIBUISAUN RENDEMENTU
Tuir teoria, politika fiskal katak decijaun estadu konaba
taxa (tax policy) no gastus (expenditure policy), ou governu uza osan povu nian
(atravesa OJE) hodi kria estabilidade ekonomi no desenvolvementu. Molok hau
aprejenta Musgrave nia hanoin konaba funsaun/objetivu fiscal policy, ita hare
uluk politika despeza nebe governu halo hahu 2008-2010. Total gastus sira nee
tutuir malu hanesan tuir mai nee; $ 788,312 miloens/juta (2008), $ 680,873
miloens/juta (2009), no $ 636,859 miloens/juta (2010). Ho motante osan povu
nian nebe bo’ot tebtebes konsege lori sucesu ba governu LAOS POVU, ho hetan
kresementu nebe as tebtebes maibe nia influenca ekonomia”KIAK NO KIIK”. Tamba
sa krecementu nee sucesu governu laos povu? Hau foti exemplu OJE 2010 katak
kuaze pursentu 50 ($ 341,122 miloens OJE husi total OJE) maka serkula iha
institusaun estadu laran ho ema hamutuk 32,733 mil mak asesu/aproveita, husi 1
miloens liu populasaun Timor Leste. TAMBA NEE MAK HAU DEHAN SUCESU GOVERNU,
SUCECU INSTITUISAUN ESTADU, OU OJE HABOKUR DEIT ESTADU. Agora pursentu 40 seluk
se mak asesu? Ita bele halo asumsaun katak Iha pursentu 20 mak povu aproveita
liu husi projetu kiik no insidental sira, pursentu 20 seluk halai ba rai liur
tamba ita depende ba importasaun (liliu material ka kapital hanesan makina), i
pursentu 10 seluk tan lakon iha gaveta/kofre iha instituisaun estadu, buat nebe
maka la normal maibe akontese iha Timor Leste (tenki atensaun ba 10% nee).
Politika alokasaun OJE 2010 nee hatudu katak politika
fiskal governu halo ameasa ba futuru Timor Leste, tamba politika gastus la tuir Funsaun orcamentu estadu nian, ekonomista Musgrave esplika kona funsaun fiskal
hanesan tuir mai:
1. Fornece sasan social, ex. Eskola publiku, estradas,
Hospital, fatin rekreasi, ponte, nsst, ka ita kuinece dehan funsaun alokasaun.
Despeza governu reflete ga lae?
2. Distribuisaun rendementu no riku soin nebe Justu no
ekilibre, ka funsaun distrubuisaun. Iha kontestu Timor Leste, oras nee
distribuisaun rendementu centraliza deit iha Dili, tan nee bele dudu migrasaun
husi area rural ba urbanu (tenke iha justica ba desenvolvementu). Projetu PDD
hanesan intrumentu nebe diak husi governu hodi hadi’a distribuisaun rendementu
nacional, maibe implementasaun projetu nee efektivu ga lae. Tamba valor projetu
nebe aloka PDD kiik, signifika katak la fo influenca makaas i dala ruma la kria
servisu ba komunidade.
3. Despeza orcamentu estadu nudar sasan/meius hodi hatuur
metin (mantein) oportunidade servisu ba cidadaun tomak, ka funsaun
estabilidade. Problema makro hanesan desenpregu sai ameasa ba estabilidade
nacional. Despeza OJE lolos tenke fo garante ba kampo servisu hodi minimiza
problema social hanesan akonsetese iha Suai no Baucau. Kondisaun nee fo
imajen mai ita hodi buka nia solusaun
ekonomia. Dialogu entre jovem (grupu) ho mediasaun husi organizasaun ka governu
laos solusaun komperehenship hodi rejolve. Aprocimasaun atravesa dicijaun
ekonomia nebe fo oportunidade ba jovem hodi asesu sei lori impaktu pozitivu iha
futuru.
DESPEZA AS, NO SEMO
Prekupasaun boot seluk mak oras nee, despeza governu iha
progresu makaas maibe la ekelibre ho rendementu nasaun. Rendementu domestika
Timor Leste ka rendementu laos mina-rai $ 91miloens (3%) iha 2009, signifika Orcamentu Jeral Estadu maioria depende ba rendementu fundu minarai. No ita hatene katak LFP autoriza pursentu 3 ba governu kada anu fiskal ho rasoavel karik foti liu. Realidade ne'e konfirma mai ita katak estimulasaun ekonomia Timor Leste
depende politika fiskal governu, i seitor privadu liliu investementu husi esternu
nebe ita espera/mehi hodi kuda nia kapital iha Timor la akontese. Kontrariu fali, i investor esternu sira nee lori sai osan barak ba liur liu husi kompania joint
venture nebe halo ho Timor oan (buat nebe provoka ""KIAK BELE SAI
BOOT"", tamba kapital semo sai sei la kria servisu foun iha rai laran). Realidade katak maioria Timor Oan sira lao ho naran deit maibe projetu nia implementasaun ema esternu mak kaer.
Iha indikasaun katak despeza boot husi governu SEMO SAI atravesa; premeiru investor esternu sira, Sigundu Timor Leste maioria depende ba sasan importa, terceiru investementu (privadu) ba rekurcu umanu nebe oras nee istuda iha estranjeiru mos fo kontribuisaun ba KAPITAL SEMO, Ita halo asumsi, estudante iha Indonesia oras 5 mil, kada fulan gasta $ 180, se ita soma hamutuk ($180 x 5 mil x 12 = $ 10,800,000/tinan). Atu besik $ 11 miloens, motante osan nee governu bele trava hodi serkula iha rai laran ga lae? Karik estadu tenta investe iha edukasaun encino superior kada tinan $ 11 miloens hau fiar katak kualidade encino bele prense ona, i ita la presija depende ba rai liur depois de tinan lima mai.
Iha indikasaun katak despeza boot husi governu SEMO SAI atravesa; premeiru investor esternu sira, Sigundu Timor Leste maioria depende ba sasan importa, terceiru investementu (privadu) ba rekurcu umanu nebe oras nee istuda iha estranjeiru mos fo kontribuisaun ba KAPITAL SEMO, Ita halo asumsi, estudante iha Indonesia oras 5 mil, kada fulan gasta $ 180, se ita soma hamutuk ($180 x 5 mil x 12 = $ 10,800,000/tinan). Atu besik $ 11 miloens, motante osan nee governu bele trava hodi serkula iha rai laran ga lae? Karik estadu tenta investe iha edukasaun encino superior kada tinan $ 11 miloens hau fiar katak kualidade encino bele prense ona, i ita la presija depende ba rai liur depois de tinan lima mai.
Rajaun Osan nee semo tamba iha ligasaun ho fornecementu
faciledades iha encino superior nebe limatadu (ex. UNTL nudar Universidade Publiku
maibe simu deit 2 mil estudante kada tinan husi numeru 15-17 mil estudante
sekundaria nebe akaba. Argumentu nebe UNTL foti katak falta facilidade) agora
opsaun seluk ba alunu sekundaria sira maka Universidade Privadu maibe nia kustu
as liu du ke Universidade Privadu sira iha estranjeiru (Kupang-Indonesia).
KAPITAL SEMO nia impaktu ekonomia boot maka kriasaun servisu husi seitor
privadu sei kiik, nune la bele sustenta/responde demand kampo servisu nebe boot
(la kria kampo servisu maibe “KRIA KIAK SAI BOOT”).
PUBLIKU REKERE
Sidauk tarde ba povu maubere
hodi rekere ba estadu konaba justica ekonomia. Forma nasaun tamba konsensus
povu maubere, sira maka abut luta libertasaun nacional, sira luta ho katana no
aisuak, maibe too oras nee ukun nain
aproveita frakeza povu hodi tidin ho MATENEK, TEKNOLOGIA, INFORMASAUN, NO SST.
Konstituisaun hakerek kapaas, maibe laos ho katana no aisuak tan nee, povu
maubere la kompriende. Maubere nunka hatene saida mak hakerek iha konstituisaun
RDTL artigu 139(1). No nia
implementasaun oinsa? Ou Riku soin nebe konstitusi temi no uza, oras la uza
katana no aisuak mak hakerek tan, nee maka povu maubere la partensi ba artigu
refere. Entau modelu rekere oinsa mak povu maubere hatu halo?
Tamba nee, tuir hau krecementu
la bele prense numeru deit maibe tenki iha kualidade katak halo “KIAK SAI KIIK,
la bele dudu KIAK SAI BOOT”, kondisaun nee nudar reflesaun husi politika gastus
governu nebe presija muda iha futuru tamba osan povu nian lolos karik fo benefisiu
BOOT EMA KIAK.
Obrigadu ba pasencia leitoris
sira nian.
Komentar