Kiak Sai Kiik Duke Sai Bot (lembra fali artigu 2011)

(Povu Kiak Tamba Politika Fiskal Habokur Makina Estadu Deit)
Husi; Crispin da Costa Perreira

Lee nain sira wainhira hare liu (sekilas) artigu leten, karik mosu duvidas oioin. Autor nia motivasaun hodi sita duni leitores hodi hakbesik liu tan no pasencia atu lee artigu nee to’o remata.
Povu Kiak Tamba Politika Fiskal nee laos boatus/rumoris maibe realidade nebe mak oras nee ita hare iha sociadade nia le’et, no mos tamba ukun-nain sira la iha sensiblidade ba asuntu nee hodi trata, maibe prekupa ba grupu/partidu. Iha kontiudu Kiak tamab Politika Fiskal, autor hakarak konvida leitoris hodi hatuur termu ekonomia atu lee asuntu nee. Ekonomista balun iha Governasaun AMP argumenta katak, politika fiskal nebe Governu AMP adopta iha tempu nee-ba
Timor Leste hahu 2007 ninia progresu ekonomia tuir deklarasaun governu lao makas kompara ho nasaun seluk. Progresu nee hatudu husi kresementu ekonomia nebe mak hahu tinan 2007 sempre iha pursentu 8 ba leten to’o 2010. I 2008 Timor Leste nia kresementu sigundu lugar as liu iha mundu ho pursentu 12 (relatoriu anual OJE, 2010:8, diskurcu PM). Nee faktus nebe governu fo mai publiku hodi fo valor bazeia ba diciplina siencia/aspetu oioin, (ekonomia, social, edukasaun, pobreza, nsst). Progresu nee HARE HUSI LIUR (ema esternu) diak tebes hodi ha-morin Timor nia naran iha mundu, tamba iha tempu hanesan nasaun barak infrenta krizi financeiru mundial nebe hahu husi Amerika. 

OINSA ITA HARE KRESEMENTU NEE HUSI LARAN (domestika)?
Bazeia ba relatoriu nee; sai duvidas mai ita tamba governu la fo indikadores makro nebe bele argumenta kresementu nee. Pelemenus aprejenta Indikadores ruma ba ita hodi lee kondisaun riil ekonomia ou bele justifika deklarasaun refere. Organiza/jere ekonomia nasaun maibe la iha indikadores konaba saude ekonomia nee hanesan mos ita koko lori avion semo maibe ninia ekipamentu la kompletu. Tan nee tuir mai hau koko hatuur indikadores ekonomia hodi ita sukat lisuk kresementu nee:

1. Indikador GDP per kapita (nebe governu uza dadaun), sasukat nee halo jeneralija i koncedera cidadaun tomak hetan influenca HANESAN husi kresementu ekonomia nee. Katak ema hotu-hotu moris ho kondisaun ekonomia hanesan. Nia formulasaun maka: total GDP fahe ba numeru populasaun (GDP / populasaun). Sasukat nee hare liu ba numeru/angka, laos KUALIDADE KRESEMENTU, ou sasukat refere la responde ba Moris diak(welfare) povu ninian. Iha Nasaun industria hanesan Franca oras nee hetan kritika makas husi nia povo tamba kresementu sa’e maibe kualidade moris sociadade menus tebtebes. Prezidente Franca Nicolas Sarkozy iha 2008, husu hodi hare mos sasukat seluk nebe tendencia liu ba kualidade moris.
2. Indikador Kampo servisu no rendementu sae; ekonomikamente sasukat ida nee iha ligasaun forte hodi justifika kresementu ekonomia nia influenca. Tamba sa sasan (alat) nee inportante? Wainhira iha kresmentu ekonomia, TENKE REFLETE HO KAMPO SERVISU, signifika katak valor kresementu ekonomia DAET ba ema barak ka populasaun sira hodi asesu ba kampo servisu, i atravesa servisu nee, sira bele hetan salariu hodi dudu rendementu. Objetivu husi analiza nee sei foka liu ba kresementu ekonomia hodi redus desenpregu no pobreza. Ho konkluzaun katak ”Kresementu ekonomia hamosu kampo servisu, e dudu rendementu povu liu husi salariu, no ikus redus desenpregu ou pobreza (Kiak Sai Kiik)””. Agora oinsa kresementu Timor Leste?
3. Indikador New (net economic welfare), sasukat nee hare ba tempu ema servisu no seitor ekonomia nebe maka fornece servisu (formal ka informal). Setor formal katak servisu  nebe fornece husi governu, no informal liu husi seitor privadu. Sasukat nee presija responde perguntas hirak tuir mai-ne: trabalhadores servisu oras hira iha loron ida, i loron hira iha fulan ida, no fulan hira iha tinan ida. Tamba dala barak servisu informal iha fluktuasaun makaas (la serteza), agora atu sukat moris diak ema ida presija hare nia rendementu nee bele kobre nia necicidade durante loron/fulan/tinan nia laran. 
Tuir dadus survey SEPFOPE ema servisu iha 2010, katak Timor Leste ema hamutuk 182 mil maka halo servisu nudar agrikultor espailha iha area rural, no 71 mil mak hetan servisu nudar funcionariu publiku no privadu. Nudar nasaun Kiak, numeru ema sira nebe maka servisu iha leten nia naha responsablidade (beban tanggungan) as tebtebes iha kada uma kain. Exemplu iha uma kain ida hamutuk nain 9, ida deit mak servisu entau naha ema ida tenke fornece minimu ba nia familia tomak iha uma laran (pelumenus hahan lor-loron).
Se nune, kresementu iha leten ita bele dehan katak KRESEMENTU NUMERU/ANGKA. Sidauk resolve kualidade moris povo (la prense indikadores ekonomia numeru 2 no 3). Signifika katak la iha influenca ba kampo servisu no konserteja la hasa’e mos moris diak (welfare) sociadade nian.  Perguntas nee ita liga fali ho planu governu atravesa Orcamentu Jeral Estadu (OJE), katak politika atu kria kampo servisu reflete iha OJE ga lae? Aprocimasaun nee ita uza, tan kresementu ekonomia Timor Leste depende ba despeza governu, mesmu seitor privadu mos fo nia kontribuisaun maibe fundus nia hun mak OJE. Klaru katak estimulasaun ekonomia Timor Leste to’o ohin loron maioria fornece husi governu. 
Tempu ona governu tenke reve nia maneira fiskal ho vizaun ida responsablidade no sustentablidade financiamentu estadu.

POLITIKA FISKAL GOVERNU
 SAI SASUKAT HODI HARE DISTRIBUISAUN RENDEMENTU
Tuir teoria, politika fiskal katak decijaun estadu konaba taxa (tax policy) no gastus (expenditure policy), ou governu uza osan povu nian (atravesa OJE) hodi kria estabilidade ekonomi no desenvolvementu. Molok hau aprejenta Musgrave nia hanoin konaba funsaun/objetivu fiscal policy, ita hare uluk politika despeza nebe governu halo hahu 2008-2010. Total gastus sira nee tutuir malu hanesan tuir mai nee; $ 788,312 miloens/juta (2008), $ 680,873 miloens/juta (2009), no $ 636,859 miloens/juta (2010). Ho motante osan povu nian nebe bo’ot tebtebes konsege lori sucesu ba governu LAOS POVU, ho hetan kresementu nebe as tebtebes maibe nia influenca ekonomia”KIAK NO KIIK”. Tamba sa krecementu nee sucesu governu laos povu? Hau foti exemplu OJE 2010 katak kuaze pursentu 50 ($ 341,122 miloens OJE husi total OJE) maka serkula iha institusaun estadu laran ho ema hamutuk 32,733 mil mak asesu/aproveita, husi 1 miloens liu populasaun Timor Leste. TAMBA NEE MAK HAU DEHAN SUCESU GOVERNU, SUCECU INSTITUISAUN ESTADU, OU OJE HABOKUR DEIT ESTADU. Agora pursentu 40 seluk se mak asesu? Ita bele halo asumsaun katak Iha pursentu 20 mak povu aproveita liu husi projetu kiik no insidental sira, pursentu 20 seluk halai ba rai liur tamba ita depende ba importasaun (liliu material ka kapital hanesan makina), i pursentu 10 seluk tan lakon iha gaveta/kofre iha instituisaun estadu, buat nebe maka la normal maibe akontese iha Timor Leste (tenki atensaun ba 10% nee).
Politika alokasaun OJE 2010 nee hatudu katak politika fiskal governu halo ameasa ba futuru Timor Leste, tamba politika gastus la tuir Funsaun orcamentu estadu nian, ekonomista Musgrave esplika kona funsaun fiskal hanesan tuir mai:
1. Fornece sasan social, ex. Eskola publiku, estradas, Hospital, fatin rekreasi, ponte, nsst, ka ita kuinece dehan funsaun alokasaun. Despeza governu reflete ga lae?
2. Distribuisaun rendementu no riku soin nebe Justu no ekilibre, ka funsaun distrubuisaun. Iha kontestu Timor Leste, oras nee distribuisaun rendementu centraliza deit iha Dili, tan nee bele dudu migrasaun husi area rural ba urbanu (tenke iha justica ba desenvolvementu). Projetu PDD hanesan intrumentu nebe diak husi governu hodi hadi’a distribuisaun rendementu nacional, maibe implementasaun projetu nee efektivu ga lae. Tamba valor projetu nebe aloka PDD kiik, signifika katak la fo influenca makaas i dala ruma la kria servisu ba komunidade.
3. Despeza orcamentu estadu nudar sasan/meius hodi hatuur metin (mantein) oportunidade servisu ba cidadaun tomak, ka funsaun estabilidade. Problema makro hanesan desenpregu sai ameasa ba estabilidade nacional. Despeza OJE lolos tenke fo garante ba kampo servisu hodi minimiza problema social hanesan akonsetese iha Suai no Baucau. Kondisaun nee fo imajen  mai ita hodi buka nia solusaun ekonomia. Dialogu entre jovem (grupu) ho mediasaun husi organizasaun ka governu laos solusaun komperehenship hodi rejolve. Aprocimasaun atravesa dicijaun ekonomia nebe fo oportunidade ba jovem hodi asesu sei lori impaktu pozitivu iha futuru.

DESPEZA AS, NO SEMO
Prekupasaun boot seluk mak oras nee, despeza governu iha progresu makaas maibe la ekelibre ho rendementu nasaun. Rendementu domestika Timor Leste ka rendementu laos mina-rai $ 91miloens (3%) iha 2009, signifika Orcamentu Jeral Estadu maioria depende ba rendementu fundu minarai. No ita hatene katak LFP autoriza pursentu 3 ba governu kada anu fiskal ho rasoavel karik foti liu. Realidade ne'e konfirma mai ita katak estimulasaun ekonomia Timor Leste depende politika fiskal governu, i seitor privadu liliu investementu husi esternu nebe ita espera/mehi hodi kuda nia kapital iha Timor la akontese. Kontrariu fali, i investor esternu sira nee lori sai osan barak ba liur liu husi kompania joint venture nebe halo ho Timor oan (buat nebe provoka ""KIAK BELE SAI BOOT"", tamba kapital semo sai sei la kria servisu foun iha rai laran). Realidade katak maioria Timor Oan sira lao ho naran deit maibe projetu nia implementasaun ema esternu mak kaer. 
Iha indikasaun katak despeza boot husi governu SEMO SAI atravesa; premeiru investor esternu sira, Sigundu Timor Leste maioria depende ba sasan importa, terceiru investementu (privadu) ba rekurcu umanu nebe oras nee istuda iha estranjeiru mos fo kontribuisaun ba KAPITAL SEMO, Ita halo asumsi, estudante iha Indonesia oras 5 mil, kada fulan gasta $ 180, se ita soma hamutuk ($180 x 5 mil x 12 = $ 10,800,000/tinan). Atu besik $ 11 miloens, motante osan nee governu bele trava hodi serkula iha rai laran ga lae? Karik estadu tenta investe iha edukasaun encino superior kada tinan $ 11 miloens hau fiar katak kualidade encino bele prense ona, i ita la presija depende ba rai liur depois de tinan lima mai.
Rajaun Osan nee semo tamba iha ligasaun ho fornecementu faciledades iha encino superior nebe limatadu (ex. UNTL nudar Universidade Publiku maibe simu deit 2 mil estudante kada tinan husi numeru 15-17 mil estudante sekundaria nebe akaba. Argumentu nebe UNTL foti katak falta facilidade) agora opsaun seluk ba alunu sekundaria sira maka Universidade Privadu maibe nia kustu as liu du ke Universidade Privadu sira iha estranjeiru (Kupang-Indonesia). KAPITAL SEMO nia impaktu ekonomia boot maka kriasaun servisu husi seitor privadu sei kiik, nune la bele sustenta/responde demand kampo servisu nebe boot (la kria kampo servisu maibe “KRIA KIAK SAI BOOT”).
PUBLIKU REKERE
Sidauk tarde ba povu maubere hodi rekere ba estadu konaba justica ekonomia. Forma nasaun tamba konsensus povu maubere, sira maka abut luta libertasaun nacional, sira luta ho katana no aisuak,  maibe too oras nee ukun nain aproveita frakeza povu hodi tidin ho MATENEK, TEKNOLOGIA, INFORMASAUN, NO SST. Konstituisaun hakerek kapaas, maibe laos ho katana no aisuak tan nee, povu maubere la kompriende. Maubere nunka hatene saida mak hakerek iha konstituisaun RDTL artigu 139(1).  No nia implementasaun oinsa? Ou Riku soin nebe konstitusi temi no uza, oras la uza katana no aisuak mak hakerek tan, nee maka povu maubere la partensi ba artigu refere. Entau modelu rekere oinsa mak povu maubere hatu halo?
Tamba nee, tuir hau krecementu la bele prense numeru deit maibe tenki iha kualidade katak halo “KIAK SAI KIIK, la bele dudu KIAK SAI BOOT”, kondisaun nee nudar reflesaun husi politika gastus governu nebe presija muda iha futuru tamba osan povu nian lolos karik fo benefisiu BOOT EMA KIAK.

Obrigadu ba pasencia leitoris sira nian.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu