Reforma Fiskal Timor Leste 2016? Governu Barukten


Sustentablidade Fiskal  no Postura OJE 2016

Reforma Fiskal hatudu Governu Barukten
Crispin da Costa Perreira

Politika fiskal in-jeral kobre buat rua, ida politika konaba taxa. Seluk koalia konaba Orcamentu Jeral Estadu (OJE). Kontestu rua iha leten inportante tebes ba autor foti decijaun wainhira difini ou halo reforma ba kestaun refere. Depois ita le’e planu OJE (livru 1) hare postura OJE 2016 nebe mak dadaun sei debate hela iha PN ho komponenti lima sai distinu alokasaun: Salariu no Vensimentu (12%), Bens Servicu (30%), Kapital Minor (1%), Kapital desenvolvimentu (20%), Transferia (30%), inklui emprestimu (7%). Se ita rezumu bazeia ba komponenti despeza iha leten, ita nia despeza 39% OJE 2016 sei afeita ba investementu no mayoria (61%) konsumu hotu. Postura ida ne’e halo kontradisaun radikal ho sustentablidade fiskal nebe ita hakarak, katak lolos ita investe mak bot-liu konsumu hodi nune tinan lima ou nen mai bele hatan-ona sustentablidade. Vida ekonomia makro nasaun nebe sai prekupasaun publiku la-reflete iha reformasaun nebe governu traxa, tamba nemak hau dehan reforma ho modelu aumenta gastus hatudu governu barukten i forma openiun publiku deit.
Klaru ona katak koalia sustentablidade fiskal sai problema bot ba politika fiskal Timor Leste nebe akontece
tiha-ona no dadaun. Ita bele imajina montante osan $ 1,4 biloens sei mout iha ita nia kabun kompara ho ida nebe mak atrai ekonomia produktivu hodi hatan-ba sustentablidade fiskal. Timor Leste nia dependecia ba fundus minarai 81 pursentu (ekonomia minarai) sai perigu ba futuru tamba governo sidauk halo esforcu riil hodi ha-mosu alternativa ruma ba receitas estadu. Sinal la-dun no ameasa ba estadu iha tinan lima mai se ita la-prepara agora (kuandu ita sala agora bele mosu hanesan Indonezia no Argentina at-liu karik Grecia). Persija ita hotu prekupa asuntu ne’e tamba folin mina mundial tun kuaze 70 liu pursentu i otomatikamente afeita-ba receitas fundus minarai. Publiku tenke husu responsablidade governu no parlamentu nacional nia servicu tamba sa la-hamosu opsaun foun receitas estadu? Perguntas seluk, semak bele garantia informasaun ba publiku konaba Posu-Kitan no Bayu Undan la-maran??? ANP mak atu koalia/Timor Gap/Ministeriu Rekurcu Naturais ga se. Ou se maran karik oinsa ou la maran restu hira? Istoria ne’e lori esperanca ba lideranca sira agora katak hatuur visaun estadu uniku ba Timor-Oan hotu hodi nune buat nebe mak ita hahu dadaun bele kontinua iha futuru. Egoismu intelektual sai ameasa ba politika fiskal nebe sustentavel. Dala barak sociadade balun koalia politika fiskal maibe foka-ba jeneralizasaun (lori asuntu mikro hodi helik problema makro). Ex. Desenpregu, kresementu nebe mukit nia kualidade, daci komerciu internacional nebe negativu, edukasaun publiku fraku tebes liliu desenvolvimentu kurikulu (facilidade, kadeiras nebe relevante, profesores/dosente), nutrisaun, saude publiku nebe komesa komercial, desenvolvimentu infraestrutura nebe nia kualidade mukit, nsst ita haluha. Autores nebe foti decijaun lolos hatene katak tamba ita haruka ita nia jovem ba rai liur buka servicu? ou tamba sa Timor Leste depende ba sasan importa? Tamba sa valor ezame nacional eskola publiku kiik-liu kompara ho eskola privadu? Buat hirak tuir lolos reflete iha politika fiskal nebe governu kria kada tinan.

Konprende Funsaun Fiskal
Elaborasaun artigu ne’e sei foka-liu ba reforma fiskal nebe governo promete iha planu anual 2016. Tan ne’e, Atu hahu  ita persija konece uluk funsaun decijaun fiskal (Musgrave); kompostu buat  tolu; dahuluk, funsaun alokasaun. Funsaun ida ne’e hodi estadu aloka rekurcu estadu ka jere fator produsaun nebe mak iha ho-maximu atu sustenta nececidade sociadade (povu) nebe sei implika ba ekonomia nacional in-jeral. Se governu ho nia knar tomak uzu rekurcu ne’e ho responsablidade, ita espera problema sociadade sei menus. Atensaun politika fiskal ho kompozisaun iha leten sidauk reflete saida mak sai esperanca ba povu liu husi OJE 2016. Distinu OJE refere sei para-iha elite (politikus, servidor estadu, emprezariu, no intelektual nebe bele asesu). Daruak; funsaun distribuisaun, katak oinsa estadu distribui rendementu nasaun ba nia povu ho justu. Iha nasaun foin harii hanesan Timor Leste funsaun ida ne’e la’o neneik los no povu iha area rural ou municipiu sai penontong deit tamba rekurcu estadu hotu-hotu konsentra iha sentral (Dili). Ita kompara; Wainhira Timor sidauk ukun-an sei lembra hela decijaun husi Jakarta ou Portugal meibe depois ukun-an mos la-dauk muda. Atividade ekonomia hot-hotu konsentra iha Dili, laos deit ekonomia maibe edukasaun, atendementu saude, movimentu informasaun, nsst. Kondisaun ne’e hamosu in-justica desenvolvimentu iha teritoriu Timor Leste, ou ita asiste municipiu no postu sira la-sente desenvolvimentu. Politikus iha governu no parlamentu rame-rame halo monitorizasaun maibe saida mak sira halo depois.  Ba ukun-nain sira, lalika hakfodak kuandu tinan hat-/lima mai kapital Dili ami nakonu hodi hada’o moris (servicu/eskola/partus/kurcu/nsst). Desentralizasaun nebe mak divulga iha 2013 sai nudar openiun publiku no forma imajen lideranca tamba realidade ita la-bele implementa. Fator fundamental mak rekurcu umanu i liliu mak oinsa atu financia. Ita nia konsistencia hodi implementa susar (pilotu deit mos la-bele). Ninia abut ne’e iha politika fiskal (responsablidade governo no parlamentu nacional) hodi ha-mosu deversifikasaun setor produtivu, se orgaun rua refere mak nune nafatin (la-produtivu) ona lalika mehi financiamentu estadu iha futuru satan desentralizasaun. Da-tolu, funsaun estabilidade. Funsaun ida ne’e atu asegura estabilidade folin sasan baziku, kresementu ekonomia, no oportunidade servicu. Se sasan baziku deit ita importa ona, maka funcionamentu decijaun fiskal nudar estabilizador pasu iha fatin deit ou la-la’o. Mesmu nasaun foun nebe iha frakeza, maibe laos rajaun hodi politikus repete no subar iha argumentu sira nune. Publiku akompanha hela decijaun fiskal Timor Leste la’o i kontra-produtivu ho visaun fiskal  nebe mak sustentavel, tamba komposizaun despeza mayoria(61%) konsume i sei afeita ba capital semo tamba dependencia ba sasan importa inklui sasan kapital husi nasaun seluk. Ho atetude konsume nebe as sei afeita mos ba investementu domestika nebe patina-hela (fraku rai-osan), realidade ita nia setor privadu sei depende governu nia projetu. Tan ne’e liga-ho estabilidade folin sasan governu, la-ulun moras tamba laos nasaun produtor no badinas deit kontrola supply hatan-ba pedidu domestika (demand).  Ita mos kestiona sentidu kresementu ekonomia Timor Leste kada tinan sempre iha 7 pursentu ba leten maibe nia signifikadu ba povu nia moris nebe mukit tebes. Asuntu nebe iha relasaun forte tebes ho decijaun fiskal nebe governu halo e Kresementu ne’e rasik kontrariu ho rendementu per/kapita nebe la-dauk atinji $ 1 kada loron tuir tarjetu-minimu MDGs. Kresementu mos liga-ho oportunidade servicu, katak kresementu sa’e provoka kampo servicu aumentau hodi nune bele dudu rendementu i moris diak mos bele aseguradu. Agora se decijauan fiskal konsume (61%), entau perguntas mak ne’e, governu nia mehi konaba sustentablidade fiskal oinsa?
Inveiza politika fiskal ne’e dudu deversifikasaun setor produtivu rai-laran maibe sai dependencia ba ekonomia nasaun seluk. Realidade ita prekupa ho rendementu petrolium nebe menus bebeik tamba folin mina mundial nebe tun nafatin. Prekupasaun ne’e sai realidade duni tamba ita la-iha opsaun seluk nebe bele subtitui receitas refere (ga, ema hotu sente no koalia maibe nunka hahu ou dala ruma sira hahu agora pursentu ba sira menus tiha!!!!). Pelemenus ita hahu agora no karik tinan lima bele mosu alternativa laos minarai, maibe ita nia politika investementu kiik los no orgaun exekutivu-inklui legislador la-iha hanoin hodi muda. Se governu dehan ita hakarak promove industria Bambu, kuelker instituisaun estadu kada tinan nebe mak presija ekipamentu eskritoriu drop husi centru bambu Tibar i jere centru refere sai empreza publik (perusahaan negara).

ZEESM nudar investementu Vs Oportunista politika nebe foin hakfodak.
Ekonomikamente konkorda, tamba ida ne’e investementu nebe mak Timor koko halo liu husi projetu refere. Fiar katak beneficiu ekonomia ba politika refere sei hetan depois de tinan 5 ou 10 mai. Projetu ZEESM nudar lemoranca lider antigo sira ba nia jerasaun foun, katak sira laos deit luta ba ukun-an maibe sira mos iha vizaun ekonomia ba nia povu iha tempu naruk.
Iha balun la-gosta, tuir hau tamba iha kontaminasaun intereces no dereitu demokracia. La-gosta bele dehan lagosta tamba bisnis, lagosta tamba pesoal nebe kaer projetu refere, ou tamba buat seluk. tamba se ZEESM nemak sucesu pasti lawan politika ba Mari Alkatiri mak lakon oportunidade hodi dada konfianca povu Oe-Cusse. Maibe se-politkus Honesti karik katak ZEEMS nudar lisaun foun nebe ha-la’o ona i karik iha buat balun sei kleuk koko hatuur hodi hadiak fila fali, laos halo kritika maibe dala barak argumentu sira ne'e tarde-hotu. Tamba sa hau dehan la-honesti no tarde? ZEESM dadaun ba tinan rua ona, tuir lolos kritiku nebe koalia konaba returnu, viabilidade, Autoridade ZEESM superior liu central tuir lolos koalia antes implementa; ne’e hatudu katak ita halo kritika nebe TARDE. Nusa la-hadiak lei hodi regula sasan sira ne’e hodi tuir ita nia hakarak iha futuru? Ga aproveita hodi buka mateira kampanye politika? Se nune mak ita hakarak; entau nia konklujaun  mak politikus ne'e la-iha integridade.

Reforma Fiskal hatudu Governu Barukten Ou Reforma Abu-abu (hau nia opiniun)
Hau re-afirma fali reforma fiskal nebe governo planu iha 2016: (1). Reforma Jestaun no reforma dezempenho orcamentu, (2) Reforma Hasa’e rekurcu Laos minarai, (3) Reforma dezempenho orcamentu. Se reformasaun fiskal refere ba buat hirak nebe mensiona iha leten signifika governante baruk-ten hodi ha-mosu opsaun receitas alternativa nebe asegura sustentablidade.

Kontrola Interna nebe Fraku,
Tamba sa tenke halo reforma jestaun no desenpenho orcamentu, se ida tuan deit mos LA-LAO? Ba hau, hadiak sistema no la-presija halo reforma maibe asuntu Jestaun no desenpenho orcamentu entegra ba auditoria esternu nebe ita propoin osan 3 miloen dolar. Iha tempu hanesan lideranca tenke fo fiar ba auditoria interna hodi halo auditoria rutina. Sentidu auditoria interna sei fo impaktu ba prosesu ezekusaun nebe mak kuidadu. Rezultadu auditoria kada tinan sai referencia ba lideranca hodi kria sistema kontrola no ha-mosu sistema foun hodi asegura jestaun no desenpenho orcamentu kada tinan. Ho nune, tuir hau ita laos halo reforma maibe avalia jestaun  desenpenho ba implementasaun orcamentu, i sujere persija halo “Regulatory Impact Analysis (RIA)” analiza impaktu regulamentu ho objetivu hodi fornece dadus nebe kompletu i sistimatiku ba potencia impaktu husi regulamentu foun ou tuan atu sukat posibilibilidade bele to’o nia objetivu nebe ita hotu mehi. RIA ita persija tamba in-jeral iha faktus hatudu katak regulamentu barak nebe kria bele ha-mosu impaktu maibe la-liu husi estudu no kordenasaun ho sira nebe afeitadu regulamentu refere. Aliende ne’e RIA mosu hodi ho garantia katak regulamentu lori moris diak ba povu husi aspektu lukru bot-liu kustu (RIA mayoria uza hodi halo komparasaun). Nasaun avancadu koncedera katak kualidade regulamentu mais importante ba desenpheno ekonomia no garante moris diak povu.
Parte seluk katak governu nafatin forma openiun publiku konaba servicu funcinariu publiku nebe dehan fraku hodi gasta osan bot rekruta profesional/asesor sira nebe tuir hau 50 pursentu la-produtivu. Argumentu refere ita kria hodi la-kohi kria kondisaun tuir mai: (1) Kria kondisaun no apoia auditoria interna hodi kontrola ezekusaun planu nebe kada instituisaun halo hodi buka hatene desenpenho orcamentu. (2) Governo tenke difini lolos kompenenti despeza BENS E SERVICO hodi la-prejudika planu instituisaun. Despeza nebe bot maibe nia desempenho difisil ita sukat, tamba kada instituisaun ninia JESTOR la-transpan halo jestaun ba osan refere. Hau fo ezemplu Iha Universidade Nacional Timor Leste fo hatudu katak  jestaun  Item Bens e Servico la-dun tuir planu nebe mak iha. Ex. Osan viajen estrangeiro sei sa’e dala-tolu kompara-ho iniciu planu no dala ruma viajen sira ne’e domina-ho ema ida ka rua (iniciu planu $ 140 mil depois sai $353 mil ka sa’e 253%: hare portal transparancia). Mesmu nune tuir sistema ida ne’e laos sai problema katak durante nia ezekusaun nia montante la-liu osan nebe koloka-ba item Bens e Sirvico (jestor los). Agora ida sai prekupasaun mak, distinu ezeksaun tuir planu ga lae? Exemplu; UNTL halo planu formasaun lideranca maibe implementasaun formasaun ne’e laos deit lideranca ou formasaun ba funcinariu nebe jere bibleoteka maibe participante laos deit ema bibleoteka!!!!!!!!!!! Ho prekupasaun ne’e la-presija reforma (regulamentu la-lao) maibe fortifika knar auditoria interna hodi asegura regulamentu atu nune memastikan katak prosesu hotu-hotu dalan. ita mos duvidas ba resposta nebe PM halo durante halo defesa ba Planu OJE 2016 la-fiar funcinariu publiku halo servicu (se ida nemak iha bot sira nia hanoin entau desenvolvimentu funsaun publiku sei hanesan agora). Realidade seluk hatudu katak DADAUN governu gasta osan liu-husi Inspecctor Geral Estado hodi fo formasaun ba funcinariu auditoria interna sei abandonadu hela. Sira balun profissional ona maibe tamba ita iha opiniun katak la-fiar funcinariu publiku entau la-uza. Lalika forma komitmentu bar-barak i la-konsisten, diak-liu halo komitmentu oituan maibe bele halo netik (reforma Abu-Abu1).

Reforma hodi Hasa’e Rendementu Domestika
Ita hotu hatene katak receitas ba OJE 2016 mai husi fundus petroluem 81%, receitas domestika 12%, no emprestimu 7%. Dependencia bot nebe mak iha ita nia oin la-hola parte iha planu 2016. Governu nia tarjetu oinsa hasa’e receitas domestika la-reflete iha planu OJE 2016, maibe mensajen nebe ita hetan husi planu refere re-afirma deit politika barukten governu nian. Tuir lolos governo atual persija fila ba istoria politika fiskal governu AMP nebe uluk hatun taxa hodi atrai investementu externa nia rezultadu oinsa? Hare mos, rikasu lubun ida nebe konsumu sasan luxu livre taxa sei relevante ho situasaun ekonomia atual ga lae? Ou oinsa mak governu identifika potencia taxa iha seitor seluk hodi ha-sa’e receitas domestika? Perfere-liu oinsa governu halo planu riil hodi hasa’e rendementu domestika laos koalia mamuk. (reforma abu-abu 2).
Politika baruk-ten seluk; Oinsa governu halo tarjetu ba instituisaun autonomia sira hodi kontribui-ba kofre estadu. Governu fo tarjetu oituan deit ba EDTL, UNTL, Instituisaun Jestaun Ekipamentu, Pontekais, Imigrasaun, Portu, inklui fa’an fos se nune depois sustentablidade mai husi nebe? Ita bele kontinua hadiak, maibe tarjetu ne’e nudar instrumentu hodi dudu instituisaun refere servicu makas (karik iha ministeriu seluk mos akontece nune!!!!!). (reforma fiskal Abu-Abu 3).
Reforma abu-abu 4. Governu prekupa-ho dependencia ba ekonomia minarai (81%), agora setor ida nebe mak sai investementu ba hodi subtitui ou bele hamenus dependencia? Se ita gasta osan minarai hodi fahe ba malu depois empresta hodi halo estrada nudar opsaun sustentablidade! Ita nia deversifikasaun ekonomia sein evidencia no indika potencia ekonomia maibe ita koalia la-iha baze riil/namlele (hare livru 1:18). Lolos governu buka to’ok korelasaun demand domestika ba sasan importa liga-ho potencia nebe iha hodi sai opsaun decijaun fiskal. Potencia ekonomia setoral nebe mak iha governu tenke hola-knar (halo emprenza publiku) hodi hahu investe no jere atu nune bele mosu alternativa receita domestika subtitui minarai nebe mak maran dadaun.
Kontiudu reformasaun fiskal refere sei la-hatudu politika poupanca maibe gasta aumenta tamba tinan 2016 laos tinan nebe halo mudanca efetivu, i tinan nebe nakonu-ho intrik politik (politika buka oin) hodi infrenta elisaun 2017. Reforma, liafuan nebe diak tebes i bele ha-mosu esperanca foun iha planu 2016 maibe ninia kontiudu hau bele dehan kontrariu-ho mehi sustentablidade fiskal tamba politika gasta mak iha ita nia kakutak. Tuir lolos, tempu ona governu tenke fo responsablidade ba instituisaun autonomia sira kontribui hanesan: Universidade Publiku persija identifika potencia nebe mak sai rendementu (aliende propinhas, oinsa aluga propriodade estadu hanesan polo medecina, grafika universidade, nsst). Ita mos bele akompanha material estadu nebe rai iha Jestaun Ekipamentu Estadu iha Ministeriu Obras Publika nia okos. Oinsa sira jere sasan refere? Realidade publiku observa katak ekipamentu sira ne’e ninia operasionalidade nunka para (laos deit governu mak uza maibe setor privadu mos). Se nune, tamba sa governu fo deit tarjetu 100 mil kada tinan iha anu fiskal 2016? Perguntas ikus, oinsa ita mehi sustentablidade fiskal?

Taka: 
Problema nafatin iha indikadores makro
Wainhira ita le’e planu OJE 2016 fo hanoin ita nafatin katak fornecementu informasaun sei mukit tebes hodi ajuda sira nebe mak foti decijaun. Apresentasaun informasaun nebe iha lori husi 2010 no 2013 la-relevante ona ho situasaun atual ou balun la-iha informasaun maibe ita hakerek (hare forca trabalho 2013 livru 1, P19), ita mos la update informasaun konaba inflasaun i ladun signifikante entre despeza estadu ho inflasaun nebe mosu iha Timor Leste, karik mosu ita nia autoridade mak falta iha kontrola. Kestaun ikus mak kresementu ekonomia, se kresementu sa’e maibe rendementu per kapita 0,80 centavus nia sintidu katak ita sidauk atinji metas minimu $1/dia tuir rekomendasaun MDG. Publiku ejize kresementu nebe diak i ita perfere-liu ba kresementu nebe iha kualidade ba povu nia moris diak (rendementu sae, asesu ba edukasaun, saude diak, nutrisaun sufisiente, hela fatin diak, hatais diak,  nsst). Haksolok Natal 25 de Dezembru de 2015 e Tinan Foun 01 de Jan. de 2016. Maofi.04.01.16





Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu