Reforma Fiskal Timor Leste 2016? Governu Barukten
Sustentablidade
Fiskal no Postura OJE 2016
Reforma Fiskal hatudu Governu Barukten
Crispin da Costa Perreira
Klaru ona katak koalia sustentablidade fiskal sai problema bot ba politika
fiskal Timor Leste nebe akontece
tiha-ona no dadaun. Ita bele imajina montante osan $ 1,4 biloens sei mout iha ita nia kabun kompara ho ida nebe mak atrai ekonomia produktivu hodi hatan-ba sustentablidade fiskal. Timor Leste nia dependecia ba fundus minarai 81 pursentu (ekonomia minarai) sai perigu ba futuru tamba governo sidauk halo esforcu riil hodi ha-mosu alternativa ruma ba receitas estadu. Sinal la-dun no ameasa ba estadu iha tinan lima mai se ita la-prepara agora (kuandu ita sala agora bele mosu hanesan Indonezia no Argentina at-liu karik Grecia). Persija ita hotu prekupa asuntu ne’e tamba folin mina mundial tun kuaze 70 liu pursentu i otomatikamente afeita-ba receitas fundus minarai. Publiku tenke husu responsablidade governu no parlamentu nacional nia servicu tamba sa la-hamosu opsaun foun receitas estadu? Perguntas seluk, semak bele garantia informasaun ba publiku konaba Posu-Kitan no Bayu Undan la-maran??? ANP mak atu koalia/Timor Gap/Ministeriu Rekurcu Naturais ga se. Ou se maran karik oinsa ou la maran restu hira? Istoria ne’e lori esperanca ba lideranca sira agora katak hatuur visaun estadu uniku ba Timor-Oan hotu hodi nune buat nebe mak ita hahu dadaun bele kontinua iha futuru. Egoismu intelektual sai ameasa ba politika fiskal nebe sustentavel. Dala barak sociadade balun koalia politika fiskal maibe foka-ba jeneralizasaun (lori asuntu mikro hodi helik problema makro). Ex. Desenpregu, kresementu nebe mukit nia kualidade, daci komerciu internacional nebe negativu, edukasaun publiku fraku tebes liliu desenvolvimentu kurikulu (facilidade, kadeiras nebe relevante, profesores/dosente), nutrisaun, saude publiku nebe komesa komercial, desenvolvimentu infraestrutura nebe nia kualidade mukit, nsst ita haluha. Autores nebe foti decijaun lolos hatene katak tamba ita haruka ita nia jovem ba rai liur buka servicu? ou tamba sa Timor Leste depende ba sasan importa? Tamba sa valor ezame nacional eskola publiku kiik-liu kompara ho eskola privadu? Buat hirak tuir lolos reflete iha politika fiskal nebe governu kria kada tinan.
tiha-ona no dadaun. Ita bele imajina montante osan $ 1,4 biloens sei mout iha ita nia kabun kompara ho ida nebe mak atrai ekonomia produktivu hodi hatan-ba sustentablidade fiskal. Timor Leste nia dependecia ba fundus minarai 81 pursentu (ekonomia minarai) sai perigu ba futuru tamba governo sidauk halo esforcu riil hodi ha-mosu alternativa ruma ba receitas estadu. Sinal la-dun no ameasa ba estadu iha tinan lima mai se ita la-prepara agora (kuandu ita sala agora bele mosu hanesan Indonezia no Argentina at-liu karik Grecia). Persija ita hotu prekupa asuntu ne’e tamba folin mina mundial tun kuaze 70 liu pursentu i otomatikamente afeita-ba receitas fundus minarai. Publiku tenke husu responsablidade governu no parlamentu nacional nia servicu tamba sa la-hamosu opsaun foun receitas estadu? Perguntas seluk, semak bele garantia informasaun ba publiku konaba Posu-Kitan no Bayu Undan la-maran??? ANP mak atu koalia/Timor Gap/Ministeriu Rekurcu Naturais ga se. Ou se maran karik oinsa ou la maran restu hira? Istoria ne’e lori esperanca ba lideranca sira agora katak hatuur visaun estadu uniku ba Timor-Oan hotu hodi nune buat nebe mak ita hahu dadaun bele kontinua iha futuru. Egoismu intelektual sai ameasa ba politika fiskal nebe sustentavel. Dala barak sociadade balun koalia politika fiskal maibe foka-ba jeneralizasaun (lori asuntu mikro hodi helik problema makro). Ex. Desenpregu, kresementu nebe mukit nia kualidade, daci komerciu internacional nebe negativu, edukasaun publiku fraku tebes liliu desenvolvimentu kurikulu (facilidade, kadeiras nebe relevante, profesores/dosente), nutrisaun, saude publiku nebe komesa komercial, desenvolvimentu infraestrutura nebe nia kualidade mukit, nsst ita haluha. Autores nebe foti decijaun lolos hatene katak tamba ita haruka ita nia jovem ba rai liur buka servicu? ou tamba sa Timor Leste depende ba sasan importa? Tamba sa valor ezame nacional eskola publiku kiik-liu kompara ho eskola privadu? Buat hirak tuir lolos reflete iha politika fiskal nebe governu kria kada tinan.
Elaborasaun artigu ne’e sei foka-liu ba reforma fiskal nebe governo promete
iha planu anual 2016. Tan ne’e, Atu hahu ita persija konece uluk
funsaun decijaun fiskal (Musgrave); kompostu buat tolu; dahuluk,
funsaun alokasaun. Funsaun ida ne’e
hodi estadu aloka rekurcu estadu ka jere fator produsaun nebe mak iha ho-maximu
atu sustenta nececidade sociadade (povu) nebe sei implika ba ekonomia nacional in-jeral.
Se governu ho nia knar tomak uzu rekurcu ne’e ho responsablidade, ita espera
problema sociadade sei menus. Atensaun politika fiskal ho kompozisaun iha leten
sidauk reflete saida mak sai esperanca ba povu liu husi OJE 2016. Distinu OJE
refere sei para-iha elite (politikus, servidor estadu, emprezariu, no
intelektual nebe bele asesu). Daruak;
funsaun distribuisaun, katak oinsa
estadu distribui rendementu nasaun ba nia povu ho justu. Iha nasaun foin harii
hanesan Timor Leste funsaun ida ne’e la’o neneik los no povu iha area rural ou
municipiu sai penontong deit tamba rekurcu estadu hotu-hotu konsentra iha
sentral (Dili). Ita kompara; Wainhira Timor sidauk ukun-an sei lembra hela
decijaun husi Jakarta ou Portugal meibe depois ukun-an mos la-dauk muda.
Atividade ekonomia hot-hotu konsentra iha Dili, laos deit ekonomia maibe edukasaun,
atendementu saude, movimentu informasaun, nsst. Kondisaun ne’e hamosu
in-justica desenvolvimentu iha teritoriu Timor Leste, ou ita asiste municipiu
no postu sira la-sente desenvolvimentu. Politikus iha governu no parlamentu
rame-rame halo monitorizasaun maibe saida mak sira halo depois. Ba ukun-nain sira, lalika hakfodak kuandu
tinan hat-/lima mai kapital Dili ami nakonu hodi hada’o moris
(servicu/eskola/partus/kurcu/nsst). Desentralizasaun nebe mak divulga iha 2013
sai nudar openiun publiku no forma imajen lideranca tamba realidade ita la-bele
implementa. Fator fundamental mak rekurcu umanu i liliu mak oinsa atu financia.
Ita nia konsistencia hodi implementa susar (pilotu deit mos la-bele). Ninia
abut ne’e iha politika fiskal (responsablidade governo no parlamentu nacional)
hodi ha-mosu deversifikasaun setor produtivu, se orgaun rua refere mak nune
nafatin (la-produtivu) ona lalika mehi financiamentu estadu iha futuru satan
desentralizasaun. Da-tolu, funsaun estabilidade. Funsaun ida ne’e
atu asegura estabilidade folin sasan baziku, kresementu ekonomia, no
oportunidade servicu. Se sasan baziku deit ita importa ona, maka funcionamentu decijaun
fiskal nudar estabilizador pasu iha fatin deit ou la-la’o. Mesmu nasaun foun
nebe iha frakeza, maibe laos rajaun hodi politikus repete no subar iha
argumentu sira nune. Publiku akompanha hela decijaun fiskal Timor Leste la’o i
kontra-produtivu ho visaun fiskal nebe
mak sustentavel, tamba komposizaun despeza mayoria(61%) konsume i sei afeita ba
capital semo tamba dependencia ba sasan importa inklui sasan kapital husi
nasaun seluk. Ho atetude konsume nebe as sei afeita mos ba investementu
domestika nebe patina-hela (fraku rai-osan), realidade ita nia setor privadu
sei depende governu nia projetu. Tan ne’e liga-ho estabilidade folin sasan
governu, la-ulun moras tamba laos nasaun produtor no badinas deit kontrola
supply hatan-ba pedidu domestika (demand).
Ita mos kestiona sentidu kresementu ekonomia Timor Leste kada tinan
sempre iha 7 pursentu ba leten maibe nia signifikadu ba povu nia moris nebe mukit
tebes. Asuntu nebe iha relasaun forte tebes ho decijaun fiskal nebe governu
halo e Kresementu ne’e rasik kontrariu ho rendementu per/kapita nebe la-dauk
atinji $ 1 kada loron tuir tarjetu-minimu MDGs. Kresementu mos liga-ho
oportunidade servicu, katak kresementu sa’e provoka kampo servicu aumentau hodi
nune bele dudu rendementu i moris diak mos bele aseguradu. Agora se decijauan
fiskal konsume (61%), entau perguntas mak ne’e, governu nia mehi konaba
sustentablidade fiskal oinsa?
Inveiza
politika fiskal ne’e dudu deversifikasaun setor produtivu rai-laran maibe sai
dependencia ba ekonomia nasaun seluk. Realidade ita prekupa ho rendementu
petrolium nebe menus bebeik tamba folin mina mundial nebe tun nafatin.
Prekupasaun ne’e sai realidade duni tamba ita la-iha opsaun seluk nebe bele
subtitui receitas refere (ga, ema hotu
sente no koalia maibe nunka hahu ou dala ruma sira hahu agora pursentu ba sira
menus tiha!!!!). Pelemenus ita hahu agora no karik tinan lima bele mosu alternativa
laos minarai, maibe ita nia politika investementu kiik los no orgaun
exekutivu-inklui legislador la-iha hanoin hodi muda. Se governu dehan ita
hakarak promove industria Bambu, kuelker instituisaun estadu kada tinan nebe mak
presija ekipamentu eskritoriu drop husi centru bambu Tibar i jere centru refere
sai empreza publik (perusahaan negara).
ZEESM nudar investementu Vs
Oportunista politika nebe foin hakfodak.
Ekonomikamente
konkorda, tamba ida ne’e investementu nebe mak Timor koko halo liu husi projetu
refere. Fiar katak beneficiu ekonomia ba politika refere sei hetan depois de
tinan 5 ou 10 mai. Projetu ZEESM nudar lemoranca lider antigo sira ba nia
jerasaun foun, katak sira laos deit luta ba ukun-an maibe sira mos iha vizaun
ekonomia ba nia povu iha tempu naruk.
Iha balun
la-gosta, tuir hau tamba iha kontaminasaun intereces no dereitu demokracia. La-gosta
bele dehan lagosta tamba bisnis, lagosta tamba pesoal nebe kaer
projetu refere, ou tamba buat seluk. tamba se ZEESM nemak sucesu pasti lawan politika ba Mari Alkatiri mak lakon oportunidade hodi dada konfianca povu Oe-Cusse. Maibe se-politkus Honesti karik katak ZEEMS
nudar lisaun foun nebe ha-la’o ona i karik iha buat balun sei kleuk koko hatuur
hodi hadiak fila fali, laos halo kritika maibe dala barak argumentu sira ne'e tarde-hotu. Tamba
sa hau dehan la-honesti no tarde? ZEESM dadaun ba tinan rua ona, tuir lolos
kritiku nebe koalia konaba returnu, viabilidade, Autoridade ZEESM superior liu
central tuir lolos koalia antes implementa; ne’e hatudu katak ita halo
kritika nebe TARDE. Nusa la-hadiak lei hodi regula sasan sira ne’e hodi tuir
ita nia hakarak iha futuru? Ga aproveita hodi buka mateira kampanye politika? Se
nune mak ita hakarak; entau nia konklujaun mak politikus ne'e la-iha integridade.
Reforma Fiskal hatudu
Governu Barukten Ou Reforma Abu-abu (hau nia opiniun)
Hau re-afirma fali reforma fiskal nebe governo planu iha 2016: (1). Reforma
Jestaun no reforma dezempenho orcamentu, (2) Reforma Hasa’e rekurcu Laos
minarai, (3) Reforma dezempenho orcamentu. Se reformasaun fiskal refere ba buat
hirak nebe mensiona iha leten signifika governante baruk-ten hodi ha-mosu
opsaun receitas alternativa nebe asegura sustentablidade.
Kontrola Interna nebe Fraku,
Tamba sa tenke halo reforma jestaun no desenpenho orcamentu, se ida tuan
deit mos LA-LAO? Ba hau, hadiak sistema no la-presija halo reforma maibe asuntu
Jestaun no desenpenho orcamentu entegra ba auditoria esternu nebe ita propoin
osan 3 miloen dolar. Iha tempu hanesan lideranca tenke fo fiar ba auditoria
interna hodi halo auditoria rutina. Sentidu auditoria interna sei fo impaktu ba
prosesu ezekusaun nebe mak kuidadu. Rezultadu auditoria kada tinan sai
referencia ba lideranca hodi kria sistema kontrola no ha-mosu sistema foun hodi
asegura jestaun no desenpenho orcamentu kada tinan. Ho nune, tuir hau ita laos
halo reforma maibe avalia jestaun
desenpenho ba implementasaun orcamentu, i sujere persija halo “Regulatory
Impact Analysis (RIA)” analiza impaktu regulamentu ho objetivu hodi fornece
dadus nebe kompletu i sistimatiku ba potencia impaktu husi regulamentu foun ou tuan
atu sukat posibilibilidade bele to’o nia objetivu nebe ita hotu mehi. RIA ita
persija tamba in-jeral iha faktus hatudu katak regulamentu barak nebe kria bele
ha-mosu impaktu maibe la-liu husi estudu no kordenasaun ho sira nebe afeitadu
regulamentu refere. Aliende ne’e RIA mosu hodi ho garantia katak regulamentu
lori moris diak ba povu husi aspektu lukru
bot-liu kustu (RIA mayoria uza hodi halo komparasaun). Nasaun avancadu
koncedera katak kualidade regulamentu mais importante ba desenpheno ekonomia no
garante moris diak povu.
Parte seluk katak governu nafatin forma
openiun publiku konaba servicu funcinariu publiku nebe dehan fraku hodi gasta osan bot rekruta profesional/asesor
sira nebe tuir hau 50 pursentu la-produtivu. Argumentu refere ita kria hodi la-kohi
kria kondisaun tuir mai: (1) Kria
kondisaun no apoia auditoria interna hodi
kontrola ezekusaun planu nebe kada instituisaun halo hodi buka hatene desenpenho
orcamentu. (2) Governo tenke difini lolos kompenenti despeza BENS E SERVICO
hodi la-prejudika planu instituisaun. Despeza nebe bot maibe nia desempenho
difisil ita sukat, tamba kada instituisaun ninia JESTOR la-transpan halo
jestaun ba osan refere. Hau fo ezemplu Iha Universidade Nacional Timor Leste fo
hatudu katak jestaun Item Bens e Servico la-dun tuir planu nebe
mak iha. Ex. Osan viajen estrangeiro sei sa’e dala-tolu kompara-ho iniciu planu
no dala ruma viajen sira ne’e domina-ho ema ida ka rua (iniciu planu $ 140 mil
depois sai $353 mil ka sa’e 253%: hare portal transparancia). Mesmu
nune tuir sistema ida ne’e laos sai problema katak durante nia ezekusaun nia
montante la-liu osan nebe koloka-ba item Bens e Sirvico (jestor los). Agora ida
sai prekupasaun mak, distinu ezeksaun tuir planu ga lae? Exemplu; UNTL halo planu formasaun lideranca maibe implementasaun
formasaun ne’e laos deit lideranca ou formasaun ba funcinariu nebe jere
bibleoteka maibe participante laos deit ema bibleoteka!!!!!!!!!!! Ho
prekupasaun ne’e la-presija reforma (regulamentu la-lao) maibe fortifika knar auditoria
interna hodi asegura regulamentu atu nune memastikan katak prosesu hotu-hotu dalan.
ita mos duvidas ba resposta nebe PM halo durante halo defesa ba Planu OJE 2016
la-fiar funcinariu publiku halo servicu (se ida nemak iha bot sira nia hanoin
entau desenvolvimentu funsaun publiku sei hanesan agora). Realidade seluk
hatudu katak DADAUN governu gasta osan liu-husi Inspecctor Geral Estado
hodi fo formasaun ba funcinariu auditoria interna sei abandonadu hela. Sira
balun profissional ona maibe tamba ita iha opiniun katak la-fiar funcinariu
publiku entau la-uza. Lalika forma
komitmentu bar-barak i la-konsisten, diak-liu halo komitmentu oituan maibe bele
halo netik (reforma Abu-Abu1).
Ita hotu hatene katak
receitas ba OJE 2016 mai husi fundus petroluem 81%, receitas domestika 12%, no
emprestimu 7%. Dependencia bot nebe mak iha ita nia oin la-hola parte iha planu
2016. Governu nia tarjetu oinsa hasa’e receitas domestika la-reflete iha planu
OJE 2016, maibe mensajen nebe ita hetan husi planu refere re-afirma deit
politika barukten governu nian. Tuir lolos governo atual persija fila ba
istoria politika fiskal governu AMP nebe uluk hatun taxa hodi atrai
investementu externa nia rezultadu oinsa? Hare mos, rikasu lubun ida nebe
konsumu sasan luxu livre taxa sei relevante ho situasaun ekonomia atual ga lae?
Ou oinsa mak governu identifika potencia taxa iha seitor seluk hodi ha-sa’e
receitas domestika? Perfere-liu oinsa governu halo planu riil hodi hasa’e
rendementu domestika laos koalia mamuk. (reforma abu-abu 2).
Politika baruk-ten seluk;
Oinsa governu halo tarjetu ba instituisaun autonomia sira hodi kontribui-ba
kofre estadu. Governu fo tarjetu oituan deit ba EDTL, UNTL, Instituisaun
Jestaun Ekipamentu, Pontekais, Imigrasaun, Portu, inklui fa’an fos se nune
depois sustentablidade mai husi nebe? Ita bele kontinua hadiak, maibe tarjetu
ne’e nudar instrumentu hodi dudu instituisaun refere servicu makas (karik iha ministeriu seluk mos akontece nune!!!!!). (reforma
fiskal Abu-Abu 3).
Reforma abu-abu 4. Governu
prekupa-ho dependencia ba ekonomia minarai (81%), agora setor ida nebe mak sai
investementu ba hodi subtitui ou bele hamenus dependencia? Se ita gasta osan
minarai hodi fahe ba malu depois empresta hodi halo estrada nudar opsaun
sustentablidade! Ita nia deversifikasaun ekonomia sein evidencia no indika
potencia ekonomia maibe ita koalia la-iha baze riil/namlele (hare livru 1:18).
Lolos governu buka to’ok korelasaun demand domestika ba sasan importa liga-ho
potencia nebe iha hodi sai opsaun decijaun fiskal. Potencia ekonomia setoral
nebe mak iha governu tenke hola-knar (halo emprenza publiku) hodi hahu investe
no jere atu nune bele mosu alternativa receita domestika subtitui minarai nebe
mak maran dadaun.
Kontiudu reformasaun fiskal
refere sei la-hatudu politika poupanca maibe gasta aumenta tamba tinan 2016
laos tinan nebe halo mudanca efetivu, i tinan nebe nakonu-ho intrik politik
(politika buka oin) hodi infrenta elisaun 2017. Reforma, liafuan nebe diak
tebes i bele ha-mosu esperanca foun iha planu 2016 maibe ninia kontiudu hau
bele dehan kontrariu-ho mehi sustentablidade fiskal tamba politika gasta mak
iha ita nia kakutak. Tuir lolos, tempu ona governu tenke fo responsablidade ba
instituisaun autonomia sira kontribui hanesan: Universidade Publiku persija
identifika potencia nebe mak sai rendementu (aliende propinhas, oinsa aluga
propriodade estadu hanesan polo medecina, grafika universidade, nsst). Ita mos
bele akompanha material estadu nebe rai iha Jestaun Ekipamentu Estadu iha Ministeriu
Obras Publika nia okos. Oinsa sira jere sasan refere? Realidade publiku observa
katak ekipamentu sira ne’e ninia operasionalidade nunka para (laos deit governu
mak uza maibe setor privadu mos). Se nune, tamba sa governu fo deit tarjetu 100
mil kada tinan iha anu fiskal 2016? Perguntas ikus, oinsa ita mehi
sustentablidade fiskal?
Taka:
Problema nafatin iha
indikadores makro
Komentar