SALARIU $115 Funcinariu Publiku Versus $1500 Asesor no Junior Profissional (Salariu Baziku)

Lei Funsaun Publiku Nudar Kurtina Ga?
        Crispin da Costa Perreira             

"Ema nebe hetan rekrutamentu no nomeiasaun ba pozisaun permanente ida iha Administrasaun Publiku nian, hodi hetan Dever no Dereitu oioin, banati tuir ba norma sira nebe la'o hela; mak ita dehan Funcinariu Publiku (artigu 3 lei FP)". 
Difinisaun ne'e rasik husik duvidas ida ba pratika funsaun publiku, katak ajente administrasaun la-temi maibe kontribuisaun sira nian iha funsaun publiku hanesan mos funcinariu permanente. Agora, lei ida nebe mak regula Junior Profissional no Asesor? No karik iha, aplika ba instituisaun estadu ida nebe? i tamba sa? Wainhira koalia atendementu publiku, ita hare funcinariu publiku mak terkenal (ninia at ne'e), lolos ne'e inklui mos asesor no junior profissional, hotu-hotu halo servicu ba povu!!!! Komu sira ne'e la-iha estuta nebe difini entau buat at-sira ne'e hela ba funcinariu publiku (sira lolos ke 1). Koalia dereitu vensementu Funcinariu Publiku tenke refere ba lei funsaun publiku artigu 49 hatete kedas salariu minimu kada fulan (asisten teknika) mak $115 no as-liu(teknika superior) mak $510. Agora, oinsa asesor no junior professional sira? la-regula/la-transparan karik sira nia salariu perfere liuba salariu merkadu (sira Lolos ke 2). Seluk ho lei nebe hanesan; atu hasa'e kareira funcinariu publiku no asume kargu chefia, iha regulamentu funsaun publiku difini postu lima (Diretur Jeral, Diretur Nacional, Diretur Distrital, Chefe Departementu, no Chefe Seksaun) artigu 34 LP. Realidade lei ne'e koalia deit nune maibe nia implementasaun oin seluk, katak kargu nebe menciona laos ba funcinariu publiku deit maibe oferece mos ba asesor sira i anehnya ho salariu asesor!!!! (sira lolos 3). Perguntas ba Komisaun Funsaun Publiku, tuir lolos aplikasaun artigu ne'e ba se-los. Karik akontece hanesan hau temi, semak BELE ASEGURA LEI REFERE?Funcinariu Publiku nebe sai KULPADU ba publiku no ulun bo'ot sira, hare katak produktividade bele menus tan tamba ambiente mak kria nune duni. 
Perguntas seluk; Asesor no Junior Profisional iha Timor Leste nudar servidor estadu ga ita bolu oinsa????????? Atu dehan diskriminasaun hasoru funcinariu publiku mos hau la-hatene; atu dehan ESPASU ba elite politika no nia grupu fo servicu ba malu mos hau la hatene, atu dehan sira (asesor no junior profisional) mak sai prioridade hodi hetan rekurcu estadu diak mos hau la-haten, ga sira merese tamba lei fo dalan mos hau la hatene, ou tamba rajaun seluk mos hau la-hatene. MAIBE HAU ATU DEHAN HANESAN MALUK FUNCINARIU PUBLIKU KOALIA IHA VIKEKE KATAK: FUNCINARIU PUBLIKU SAI KULPADU BA LALAOK ADMINISTRASAUN PUBLIKU TIMOR LESTE NEBE LAOS DIAK MAIBE hotu2 julga LA-DIAK.
Salariu funcinariu publiku $115 atu hola deit produtu lokal mos la-to'o
Momentu ida, Gabinete Prezidencia realiza konsultasaun publiku konaba proposta politika Militar Obrigatoriu iha Palacio Ai-Tarak Laran; nebe temi mos konaba nacionalismu foin sa'e nebe mak mihis ona. Hau nia versaun konaba nacionalismu nune; nacionalismu iha tempu ukun-an la-hanesan uluk halo prosesu ba independencia tamba nia sasukat ohin loron LA-HANESAN ona. Dadaun tamba moris nebe defisil ita sukat nacionalismu ho material (teoria esplorasaun intelektual husi nasaun kapitalista ba nasaun kiak nebe mak Michael Todaro koalia aplika iha Timor Leste). Intelektual nebe iha  kualidade difisil tama iha funsaun publiku tamba sira sei sukat ho montante osan hira mak sira hetan wainhira sai servidor estadu, tamba nemak ajencia internacional (banku mundial, USAID, Australian Aid, JICA, nsst) no NGO nacional no internacional sai opsaun ba maluk sira ne’e. Se rekurcu diak ba hotu ajencia no NGO, no la-kohi sai funcinariu publiku maka LA-PRODUTIVU NEBE PM KOALIA PERSIJA HARE FALI NIA SENTIDU!!! Atu dehan katak funcinariu publiku mesmu nia salariu minimu $ 115 maibe halo nafatin servicu kompara-ho junior profisional no asesor nebe nia salariu minimu $650-1500. Realidade funcinariu la-prekupa salariu i prontu sai KULPADU ba publiku tamba sira mak halo atendementu dereita no ho nia pozisaun firmi hodi servi nafatin, agora asesor-junior sira la-temi iha publiku.                                                                                                  

Transparancia no Justica ba Funcinariu Publiku !!!!!!!!
Kuelker decijaun publiku nebe mak afeita ba Orcamentu Jeral Estadu (OJE) inklui difinisaun asesor no junior profisional tenke transparan, nia karakter tolu; planu, prega ho lei, no implementa. Maibe ita hare buat hirak ne’e LA-MOSU IHA PROPOSTA GOVERNU (hare OJE 2016). Se-iha karik nia standard ne’e oinsa? Ne’e laos planu kompanha maibe estadu!!!!
Istoria kontinua; mosu perguntas seluk ba politika  Oramentu Jeral Estadu (OJE) nebe governo planu kada tinan inklui anu fiskal 2016, tamba sa mak salariu Junior Profisional no Asesor LA-TRANPARAN? Ita kompara ho item OJE salariu funcinariu relata kedas ninia gastus iha item salariu no vensimentu (despeza rutina), agora seluk subar iha nebe? wainhira Timor Leste nia receita husi fundus petrolifru sai fontes ida ba Orcamentu Jeral Estadu (OJE), item Bens e Servicu subar politika oioin. Makina estadu hahu bokur momentu governasaun AMP, inklui salariu-elite ba instituisaun estadu nebe la-iha baze legal (kontra karakter decijaun publiku). Se mosu tan junior profisional entau ida senior ne’e ita la-hatene, se mosu salariu baziku entau oinsa ida mediu ba-leten (segredu)? Buat hirak ne'e aplika ba instituisaun Banku Cebtral, ANP, Timor Gap, IPG no Dosentes UNTL (hau dehan Instituisaun Publiku maibe Elite). Nemak hau temi teoria Elite Servidor Estadu Timor Leste mosu hodi asegura interece Elite Politika sira. Halo servicu profissional tuir kompetencia nebe iha, nomos hodi hatan-ba kompremisu ba kolega, grupu, no partidu nebe halo antes asume kargu publiku. Ho salariu elite depois rame-rame JULGA funcinariu LA-PORDUTIVU. Agora sira nia servicu ba publiku oinsa?????  Semak bele dehan mai katak asesor, dosentes UNTL no junior profisional produtivu liu? Realidade maun sira mos balun tu’ur no mangal hanesan mos funcinariu KULPADU SIRA maibe nia dereitu nafatin asesor, dosentes no junior profisional, hehehehe. Laos osan deit mak bot maibe balun estadu facilita mos kareta no laptop. Tebes duni maluk Vikeke dehan, estadu trata funcinariu publiku-ho minimu depois publiku ejize nia servicu lor-loron, agora husi kotuk orgaun seberania hat (prezidencia, governo, tribunais, ou Parlamentu Nacional) REKRUTA PESOAL ASESOR ho salariu waouuuuuuuuuuuu. Ida ne'e FINJI (SENGAJA) hakiak husi elite politiku hodi halo kareira funcinariu la-klaru (kulpadu tan), halo funcinariu ho tratamentu minimu (hare salariu baziku $115), nune mos halo funcinariu la-iha futuru nebe roman ba nia-an no nia familia.

Produktividade funcinariu publiku kiik!!!!!! Openi ga Faktus?
Tuir hau dehan katak Openiun tamba la-iha evidencia nebe justifika. Liafuan LA-PRODUTIVU falun buat barak hodi governo husik funcinariu nia kondisaun hanesan dadaun, depois openiun refere hodi sai rajaun ba ulun bo'ot sira ne’e rekruta atu pesoal nebe hau temi ona iha leten (asesor no junior profisional). Perguntas tuir ba: Instituisaun publiku hanesan ANP, Timor Gap, IPG, Banku Central, UNTL (ba dosente deit) nebe hetan ona dereitu especial nia rezultadu servicu mos especial ga lae? Oinsa ita sukat ida ne’e? Sidauk tan instituisaun sira ne’e forma defesa ba segilintir ema nebe koncedera iha kapacidade uniku ho kriteriu LA-BELE UZA LIAN NACIONAL (TETUM). Se hau kestiona karik; publiku hare konstituisaun RDTL artigu 11 nebe hatete lian oficial Timor Leste tetum no protuges, agora ANP, Timor Gap, IPG, no Banku Central as-liu ona LEI INAN ho la-uza lian Tetum. Hau uluk eskola Indonesia, ne’in Bank Indonesia, Pertamina, Telkomsel, no kompania estadu seluk halo kriteriu ho nia lian rasik; agora Timor Leste nusa LA-BELE? Hare-ba ita atu halo pratika ideia imperalismu iha instituisaun publiku!!! Ou instituisaun sira nee haluha ema mate rihun-ba rihun LAOS LIAN Portuguesa-Ingles maibe mate tamba PATRIA NO POVO i nunka koalia Portuges no Ingles ba malu. Ita mos rekere PR wainhira sei Jeneral koalia makas konaba lian nacional ka tetum; agora oinsa? Bo’ot sira diak los iha openiun publiku hodi manan imagem maibe realidade sira menus maturidade hodi desenvolve funsaun publiku hodi asegura sustentablidade atendementu publiku nebe produtivu. “ EMA BARAK KESTIONA SUHARTO NIA UKUN HALO FAILA, MAIBE SUHARTO NUNKA HAMRIIK IHA TRIBUNAL NIA OIN TO’O NIA MATE” (hebat); IHA TIMOR PASTI LA-HANESAN NE’E!!!!!!!!!!!  Seluk tan, Mesmu Suharto produtivu iha pakoti desenvolvimentu nacional to'o hetan soberania ai-han (swasembada pangan) maibe la-to'o hodi povu Indonesia rekonece nia nudar Heroi Desenvolvimentu Nacional. Se Timor hahu ho openiun no forma imagem deit, maibe subar atetude sira nebe hau temi iha leten bele afeita ba integridade lider no difikulta tratamentu nebe justu (ha-terus povu 1 milaun liu). 

Produktividade Funcinariu Publiku Vs Funcinariu nia Dereitu nebe Prejudikadu
Hau atu dehan katak produktividade presija hare iha kontestu rua; ida hare individu nebe servicu nudar funcinariu publiku, seluk hare husi kontestu organizasaun refere kompara kada loron/tinan iha mudanca ga lae. Se termu nebe mak ita uza hodi hare husi individual entau presija analiza to’o informasaun baze katak oinsa individu refere sai nudar funcinariu publiku. Perguntas ba KOMISAUN FUNSAUN PUBLIKU nebe halo rekrutamentu, tuir kompetencia nebe instituisaun hakarak ga lae? Tan ne'e, koalia la-produtivu karik presija prova (evidencia), hare mos: premeiru hare sistema rekrutamentu no nia implementasaun (presija auditoria hodi konfirma prosesu tuir standard nebe iha). Iha faktus balun katak planu diresaun ninia nececidade ida, orcida tama iha diresaun rekurcu umanu no Komisaun Funsaun Publiku hodi fo-sai no rekruta ketak fali. Segundu funcinariu rekrutadu hetan nia dereitu (salarial koresponde ho vida ekonomia atual) no dereitu kapacitasaun tuir lei funsaun publiku ga lae? Presija halo avaliasaun ba ezekusaun planu nebe mak haruka funcinariu tuir treinamentu maibe laos ba nia area servicu (at-liu nunka tuir treinamentu, entau tau fundus desenvovimentu kapital umanu ba se?). Terceiru, Produktividade mos presija kondisaun nebe bele motiva funcinariu; hahu husi facilidade, insentivu (salariu), ambiente servicu,  sente partencia iha servicu, rekonecementu, nsst. Buat hirak nee kontribui ba produktividade funcinariu publiku.  Agora hare took realidade ne’e iha ga lae? Halo servicu ga lae? Semak bele orienta servicu refere, se ambiente servicu governo kria hanesan ne’e, ITA HOTU KULPA. Produktividade katak oinsa ita uza rekurcu nebe mak iha hodi hasa’e kualidade no kuantidade servicu iha instituisaun estadu. La-bele jeneraliza situasaun servidor estadu ida ho servidor estadu in-jeral. Ex. Iha terenu, kapacitasaun Funcinariu Publiku sidauk tuir espektasaun prestasaun servicu diresaun ou instituisaun maibe sira nebe mak bele tuir formasaun sei  chefe departamentu to’o diretur geral mak iha dereitu liu no mos kapacitasaun funcinariu karik depende ba kolega/grupu hamutuk/ ou buat seluk (semak avalia decijaun sira nune?) Se formasaun mos PREJUDIKADU ONA depois ejize nia rezultadu servicu, hehehehe yg benar aja bos....... hau halo tuir buat nebe mak hau BELE (keta husu liu ga).

REALIDADE; Se ita halo komparasaun entre funcinariu publiku ho Asesor no Junior profisional  Oinsa? Funcinariu ho salariu $115 no as-liu $510 regula iha lei funsaun publiku, agora seluk hetan salariu baziku $1500 no as liu $ 11000 plus facilidade estadu la-iha lei ruma mak regula, justica iha nebe? Ga hodi ha-kiak grupu elite nebe subar iha item Bens Servicu nia okos (katak agora salariu nune, aban bele muda, no bainrua osan hotu karik foti item seluk (fleksibel los tamba ita mak aturrrrrrrrr). seluk fali, se funcinariu LA-PRODUTIVU, saida mak funsaun publiku halo? Ha-sai tiha husi funcinariu publiku ou funcinariu tenke hetan dereitu tuir lei hodi motiva nune eleva  produktividade? Ga mantein modelu formasaun nebe diskriminativu (hare chefia sira mak hetan oportunidade maibe funcinariu babain HELENE)?

La-Produtivu Vs Interece Politika
Pensamentu kaer kargu publiku dala ruma laos toma responsablidade nebe mak nia hetan, maibe lori interece hodi tama iha servicu funsaun publiku. Iha postu rua mak dala ruma fo espasu ba ema sira nebe kaer pozisaun politika hodi halo sala: Ida rekruta pesoal profissional ho rajaun politika; tamba komprimisu antes asume kargu refere (pozisaun ne'e kompostu husi chefi gabinete, asesor, inklui diretur jeral). Pozisaun sira ne'e dehan katak POZISAUN KONFIANCA nebe jere rekurcu tomak iha instituisaun refere. Potencia bo'ot ba ema hirak ne'e hodi jere tomak despeza Bens no Servicu nebe ninia regulamentu ezekusaun fleksibel (bele muda-tun-sa'e konforme sira). Planu diresaun sei la-ezekuta wainhira sira la-aprova. Rua, Kaderizasaun partidu iha funsaun publiku ha-fraku nia funcionamentu. Ne'e akontece tamba partidu fraku iha rekurcu hodi garantia nia sustentablidade liliu Lealidade (loyolitas), entau dalan ida mak bolu sira sein hatene nia kompetencia sai funcinariu kontratadu. Espasu funcinariu kontratadu, depois formalidade ba permanente. Tolu; Fator familiarismu sai obtaklu ba lalaok funsaun publiku hodi rezulta atendementu nebe mak tuir lolos publiku nia esperanca. Tamba atu dehan funcinariu la-produtivu persija prova hodi hetan evidencia hodi bune bele hadiak. Buat nebe sai trabalho da casa ba funsaun publiku.

Konkluzaun no Sujestaun:
La-iha evidencia ruma nebe hatudu katak funcinariu publiku la-produtivu. Maibe sai oin seluk wainhira ita hare funcinariu nebe mak prejudikadu no la-iha justica kompara ho servidor sira seluk. Presenza asesor iha funsaun publiku importante tamba bele ajuda halo servicu nebe funcinariu publiku la-bele. Hau la-dehan katak Junior Profisional no Asesor LA-BELE SIMU SALARIU BOT, maibe governo iha dever hodi kria regulamentu no halo akumulasaun kondisaun servidor estadu hodi nune la-bele mosu gap entre sira, se governo koncedera decijaun publiku maka persija lei mak implementa (liliu dereitu nebe afeita ba OJE). Difinisaun ba funcinariu publiku (parmanente no la'e) inklui pesoal sira nebe la-partencia ba lei funsaun publiku sai konfusaun bot ba lalaok administrasaun publiku. Estadu ida maibe balun servicu ho lei, seluk ho lei nebe mak abu-abu? Agora KULPA atendementu publiku wainhira akontece problema ba los ida funcinariu publiku, agora realidade atividade iha terenu inklui mos asesor nomos junior profisional, ho nune presija difini klaru servicu ida nebe asesor no junior profisional halo ho nia estatu atu la-prejudika komunikasaun no harmonizasaun iha ambiente servicu publiku. 

Buat hirak nebe sai atensaun:

Ida; Iha funcinariu publiku komete krimi ka halo KKN tamba hetan presaun husi familia (naha familia nebe todan tebes, entau wainhira hetan oportunidade sira aproveita buat LALOS). Aliende ne'e; ho salariu nebe ak funcinariu iha potencia tebes ba parte seluk hodi PROVOKA halo aktu KKN. Agora oinsa governo hare kondisaun ne’e? Fiar katak solusaun laos hamosu servidor estadu ida seluk ho-naran Asesor ho Junior Profisional nebe destroi harmonizasaun komunikasaun no ambiente servicu i ikus ITA DEHAN LA-PRODUTIVU. Depois mosu perguntas, Semak tenke produtivu liu? Dehan katak produtivu, pelemenus fator 5 tuir mai: kompetencia, salariu, ambiente servicu, nune mos satisfasaun servicu, no teknologia nebe mak uza.  Hare to’ok fatores sira nebe hau temi bele koresponde (liliu fator motivasaun  nebe deferenti entre salariu funcinariu publiku ho asesor no junior iha ambiente servicu hanesan)!!! Rua, Governo tenke iha konsistencia ba implementasaun lei funsaun publiku hodi la-kria ambiente nebe la-foverece ba hahalok/atetude atendementu funcinariu ba publiku. Ha-toman justica no ha-forca funcionamentu auditoria interna instituisaun hodi detekta no forma estrategia prevensaun ANTES hodi asegura boa governasaun (prevene problema iha instituisaun laran). Tolu, Reve nenumerasaun funcinariu publiku no transparancia presenza asesor no junior profrssional hodi la-fo influencia atendementu publiku (se-lae ita dehan funcinariu kankung versus servidor bifi. Semak produktivu liu?). Hat, produktividade mai husi maneira rekrutamentu nebe diak tuir nia kompetencia, laos deit prosesa selesaun maibe depois rekruta funcinariu publiku presija halo kapacitasaun nudar konsistencia governo hodi garante servicu publiku nebe kualidade sustentavel. Iha termu kapacitasaun, persija muda modelu indikasaun funcinariu nebe deskriminativu ba indikasaun bazeia ba prioridade instituisaun hodi koresponde ho objetivu instituisaun refere. Lima, se PM koalia funcinariu publiku 50% la-produtivu, entau saida mak Governo TENKE halo hodi produktividade funcinariu publiku sa’e? Exelencia husik nune deit hodi publiku dehan PM halo opniun deit, ga pecat funcinariu la-produtivu sira, ou nudar rajaun hodi rekruta pesoal asesor no junior profisional???? Nen, transparancia ba instituisaun estadu ELITE (ANP, TIMOR GAP, IPG, NO BANCU CENTRAL liliu nia funcionamentu ba publiku) nia produktividade servicu inklui lei hodi regula nia especialidade no responsablidade hanesan instituisaun publiku. Fiar katak justica ba setor publiku persija harii hodi sai mata dalan ba boa governasaun. Artigu ne'e hanesan Openiun Pesoal. Maofi.11.2015.

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu