Povu Harii Estadu Hodi Servi




(Semak Dehan Povu Rekere Nee Sala?)
Husi: Crispin da Costa Perreira

Pusada Hatubelico


Ita tomak hatene, kompremisu politika nebe hato’o la iha baze no komitmentu nebe ho seridade, talves hahoris ironia. Nune mak politikus. Sira nia kompremisu nee biasa tiha deit, sira promete atu halo ponte mesmu la iha mota (Nikita Kruschev). Nikita nudar Premeiru Ministru Uni Soviet 1958-1964. Nikita koalia refere ba nia an reprejenta politikus iha mundu inklui Timor Leste. Reflesaun nee sai faktus wainhira ita lee openiun politikus nebe dala barak fo sala ba nia povu rasik.
Falta eskola hodi halo atividades ekonomia atu sustenta nia moris (Hatubelico-Ramelau hun)
Argumentu barak nebe mosu iha publiku tenta ita hodi fo mos opniun atu nune hafanu nai- ulun sira hodi servi poder nain (povu). Politkus iha konsencia katak Povu mak estadu, laos estadu mak uluk ba povu. Kontiudu povu mak estadu hare husi prosesu harii nasaun, maibe depois povu harii estadu hodi servi nia-nain atravesa nomeasaun politika, ikus politikus koko halo rajaun hodi defende nia kadeira i fo sala ba povu (poder nain). Estadu lolos hanesan the bigbest good ba nia povu. Tamba nee estadu iha esforcu no garante moris diak kommu. Tuir John Locke Konsekuencia harii estadu rejulta responsablidade rua, premeiru responsablidade estadu hodi responde dereitu nia cidadaun atu fo garante ba nia cidadaun moris hamutuk iha nasaun ida. Sigundu, responsablidade estadu hodi hakruuk ba limitasaun-limitasaun knaar estadu husi nia cidadaun. Ho nune, tempu ona politikus tenke hanoin hikas, i tamba sa nia tuur iha kadeira publiku?
Iha Timor Leste, ita konkorda katak estadu labele hanesan fali Thomas Hobbes difini, katak estadu nebe ho knaar absoluta sai Monster buas, nebe mosu ho distancia mos hatauk nia cidadaun (Leviathan esplika). Maibe ita banati tuir konseitu estadu nebe John Locke hatete nune sai reflesaun ba politikus hodi iha sentidu servi povu nebe as du ke grupu ka pesoal. La iha tan sentementu (diskriminasaun) rasa, ko’or, suku ka partidu durante asume kargu publik hodi atende prekupasaun publiku. Labele mos fo espasu ba argumentu tuir mai nee: “ Povu Ejeji Be Mos, agora nai-ulun hatan Be Mos la iha tamba povu sobu at hotu kanu nebe governu monta. Seluk fali vendedor ejeji fatin fa’an diak hodi facilita sira aktividade komerciu, maibe ulun-boot sira hatan merkadu halo laos hodi hela metin maibe hodi fa’an, tan nemak facilidade nebe estadu fornece la sufisiente”. Perguntas, semak responsavel ba asuntu nee? Se kanu monta sai amostra deit (laran mamuk), tamba sa tenke monta? Se merkadu halo ba publiku maibe husik povu mak jere rasik depois at semak kulpa? Estetementu ukun-nain sira nee sai reflesaun no hamosu pesemista forte ba povu tamba argumentu hanesan sei hatan ba problema estradas, ponte, eletrecidade, agrikultur, eskola publiku no sst. Buat hotu povu mak sala tamba nomea sira atu servi maibe rajaun iha leten hatudu katak resposta atu asigura sira nia kadeira ou buat seluk.

Observasaun Estudante Fak. Ekonomia UNDIL Iha Merkadu Manleu-Uana

Estadu harii tamba konsensus povu Timor Leste tomak, i kompletu ho instituisaun estadu hodi hatan no servi nia povu. Nudar nasaun kiak, aktividade vendedor hanesan meus nebe povu halo hodi kontribui ba desenvolvementu ekonomia nasaun. Facilidade publiku (merkadu) nebe maka governu fornece atu ha-kbiit sira diak liu tan, ho nune bele hamriik mesak. Funcionamentu merkadu nebe diak hare husi aspetu ekonomia sei fornece espasu ba aktividades ekonomia povu barak i ajuda governu iha parte kriasaun servisu ba publiku. Halo povu la bele dependenti ba estadu du ke obriga an sai ferik katuas lalais hodi hetan osan terceira idade (falcu). Buat nebe presija governu aprecia no facilita duni. Observasaun estudante no dosente Fakuldade ekonomia UNDIL ba kestaun vendedor merkadu Manleu-Uana hatudu katak, premeiru lamentasaun vendedor sobre facilidade nebe promete husi governu momentu muda sai husi Comoro sidauk realiza liliu sintina no eletrecidade. Sigundu Asesu komunidade ba merkadu refere menus tamba la iha asesu transporte publiku  (mikrolet) no taksi karun ($ 4 Ba Mai). Impaktu husi vizitante nebe menus halo rendementu vendedor tun, i ho rajaun nemak sira barak halai sai husi neeba hodi fa’an iha dal-dalan. Faktus ita hare iha merkadu nebe governu halo maibe nunka utiliza:  Merkadu Bidau St. Ana abandona no merkadu Taibesi harii tiha la utiliza, i depois mosu tan merkadu hali laran. Halo nusa mak Merkadu rua nee distancia besik malu deit? Publiku duvida ba planu sira nune. Governu tenke hatuur nia planu klaru no evita duvida publiku. Fiar an katak planu sira nee organizadu laos tamba deit fahe projetu ba malu. Ita mos observa katak, planu desenvolmentu merkadu refere emerjencia (darurat) deit. La lokazi vendedor iha fatin ida, la iha jestaun merkadu (pakoti ho planu), no publiku mos presija hatene (tenke iha avizu sai media) nune la iha merkadu nebe mosu arbiru. Buat hirak nee, wainhira trata ho diak sei hare Dili nebe organizadu, furak, ho ambiente saudavel. Povu nebe sala-nain sempre iha esperanca ba planu foun tamba Governu foun, dedikasaun no servi mos foun, laos argumentu defende kadeira.

Filosofia Servi Ba Publiku (Public Service)

“”Servisu ho dedikasaun ba ita nia nasaun nia futuru maka bele alkankasa desenvolvementu sosial, ekonomiku, fiziku, politika, sientifiku no kultural nebe ita nia povu hakarak, merese, no iha dereitu ba” Diskurcu Prezidenti da Republika iha Tasi Tolu dia 20 de Maiu 2012.

Reflesaun nebe presija governu rona no buka meus hodi tranfere ba planu desenvolvementu. Public service nudar dereitu individual nebe aseguradu. Lei internacional fo garante hodi atinji dereitu refere atrevesa konvensaun internacional ba dereitu umanu. Konvensaun nee mosu antes deklarasaun jeral dereitus umanus ONU nian iha dia 10 Desembru 1948. Timor Leste mos adopta artigu 23 konstituisaun RDTL refere ba deklarasaun ONU nee. Rekuinecementu estadu hodi servi nia povu nudar dever konstituisaun i hakarak ga la kohi estadu tenke prense. Ho nune, knaar governu mak tenke fornece public service nebe diak ba nia cidadaun. Nee reflete iha decijaun publiku atu fornece sasan publiku nebe iha kualidade no sufisiente ba nia povu. Tinan lima kotuk despeza estadu kuaze $ 5 Biloens liu, i gastus sira nee mayoria atu sustenta makina estadu hodi hahoris public service nebe iha kualidade, efesiente no efekasia. Ohin loron Publiku iha dereitu hodi rekere rejultadu formasaun nebe lao tiha no tempu ona servidor iha governu laran hatudu/dedika iha terenu (povu nudar nain ba poder) bele sente. Buat nebe kontrariu mak implementasaun planu estadu nebe furak nia rejultadu sai at tamba kapacitasaun nebe membru governu sira hetan la uza hodi defende asuntu kommu maibe atu estraga fali, exemplu rehabilita estrada ho osan boot maibe nia kualidade menus liu, seluk ita hare distribuisaun fos subsidiu ba povu hatudu momos katak mental buka lukru uza emblema estadu hodi habokur an as. Hahalok nee rejulta estadu lakon dala rua, lakon osan no tempu hodi hetan kapacitasaun. Failancu projetu nee akontese tamba ita la kontrola ho diak, dala ruma  ita husik tamba hetan pursentu, ou tamba familia. Se nune, ita nia dedikasaun nudar servidor publika oinsa? Baze argumentasaun kestaun public service tuir Janet Denhart no Robert Denhardt katak servi ba publiku nudar administrasaun publiku hodi fornece, tratamentu, no servi ba publiku nebe justu i la iha deskriminasaun. Filosofia nee servidor publika presija baniti hodi halo knaar servi ho diak atu nune saida Prezidenti da Republika koalia bele akontese.

Estadu iha Dever Hodi Fornece Sasan Publiku (Public Goods)

Servidor estadu oras nee halo argumentu hodi defende an ho rajaun oioin hasoru publiku sobre fornecementu facilidade publiku. Sasan Publiku (public goods) nebe presija estadu fornece tuir konstituisaun mak sasan nebe kria hodi atende nececidade publiku hanesan estrada/liron, ponte, eskola, saude, eletrecidade, be mos, transporte, ema terceira idade, defesiente, no sst. Nee parte husi sasan public nebe estadu tenke responde. Knaar  nee iha governu nia liman atravesa nia decijaun politika. Tamba sa sasan publiku sira nee nunka sai prioridades planu governu? Oras nee estadu iha osan barak hodi governu jere, i tinan lima kotuk hatudu katak politika alokasaun halo instituisaun estadu deit mak bokur. Povu hetan saida? Estrada kuak mak iha, eskola publiku sabraut, kualidade encino nebe sai retorika no sst. Tan nee, se povu mak estadu entau nia iha dereitu hodi rekere ba governu. Realidade “Osan agora barak mak fakar iha ESTRADA KUAK maibe rai KUAK oras nee ita hare luan liu ona, i ita tauk mak luan liu ona entau KUAK sai tiha be liun/danau”. Bele halo Timor nee naben ka neneik sai tiha tasi alias tenggelam. Ita hahu kria grupu ELITE ka klase ekonomia mediu ba leten, nebe kompostu husi pengusaha muda, pengusaha esternu, politikus no seluk tan, leitoris bele identifika rasik ba. Sira hahi ukun-nain hodi asesu ba Orcamentu Jeral Estadu (OJE) barak i kadaves bele sai nain ba instituisaun estadu. Ukun-Nain atu servi ga, atu sai Na-in ba instituisaun estadu? Tinan lima kotuk ita hare ona katak kriasaun OJE nebe hahu husi $ 700 miloens liu (2007) no ikus tinan 2012 too $ 1,7 biloens hodi servi publiku maibe wainhira ita analiza husi kontestu distribuisaun rendementu nasaun, ema hamutuk 28 mil liu mak hetan benefisiu, restu pengusaha muda no pengusaha esternu nebe joint ho politikus sira nebe halo aktividade bisnis. Nemak hau dehan NA’IN BA EKONOMIA ESTADU tamba hetan lukru atravesa decijaun publiku. Hau sei lembra Amo Basilio hateten ” Oinsa Governu Hatene Estrada Kuak, se osan sosa kareta foun deit wainhira halai tuir liron kuak mos sira la sente  tamba kareta mola joga kapas, tamba nemak sira husik estrada nune”.

Oinsa Ita Fiar Ita nia Sistema Kontrola?

“ Numeru Violencia Laos tamba Rasionalidade Ema nebe Hakarak Krimi, maibe Ambiente Ekonomia no Social nebe maka Kria Atraves Decijaun Publiku (Public Policy), inklui Despeza ba Policia, Kastigu ba Ema nebe Kontra Lei, Oportunidade Servisu, Eskola no Programa Treinamentu ” Gary Becker teoria ekonomia alternativa.

Asaun kontra lei tamba iha motivasaun ekonomia, tan nee Gary Becker fo hanoin alternativa ida hodi evita (ho nia teoria hahalok ekonomia), konforme ba ita hodi utiliza ga lae. Teoria nee hanesan opsaun alternativa ida iha ambiente ekonomia hodi sai sasukat ba estabilidade socio-ekonomia nebe fo mos impaktu ba esabilidade rai laran. Realidade ita kontrariu tamba motiva ekonomia, bele hatete katak ukun-nain koncedera lei hanesan kurtina i sira mak sai duni nain ba sistema kontrola. Exemplu: Politika kontra lei nunka fo sala, hare fos folin subsidiu maibe fa’an folin la tuir Motivu ekonomia). tuir termu subsidiu katak sasan nebe kona ona subsidiu ho legalmente la-iha rajaun hasa’e tan folin i governu tenke garante ida nee. Ita asiste oinsa Utiliza poder povu hodi aprova osan boot ba hadia estrada, rejultadu hadi’a mak ita hare iha Dili laran. Parte saude; Povu nia moris sai bisnis ona, receita aimoruk oras nee iha klinika privadu nebe espailha. Ita fila politika edukasaun mos halo ba bisnis/folin karun, la iha politika nebe diak hodi fo espasu ba povu hodi eskola to’o Universidade. Perguntas, Semak kontrola? Ita hakarak instituisaun estadu nebe forte hodi servi povu maibe politikus halo rajaun kontrariu “ Governu Forte So Oposisi Forte. Se nune, estadu lakon osan no tempu halo elisaun hodi hetan deit oposisi nebe forte? PRESIJA HALO REFLESAUN !!!. Tamba sa ita halo elisaun, se hakarak rejulta oposisi mak forte? I Oposisi atu halo saida? Tuir hau, objetivu halo elisaun hodi rejulta estadu nebe forte hodi servi nia povu. Esperencia liu ba ita nota ona oinsa oposisi funciona ho diak maibe governu la pusing i at liu mak sai fali rajaun politika hodi fo sala oposisi. Ita konsume demokracia ga demo-bulak? Tan nee, koalia sistema kontrola tuir hau, sistema kontrola rua mak publiku la dun fiar: Parlamentu Nacional (odiu politika tamba la gosta kritika/masa bodoh), seluk mak instituisaun kontrola nebe iha governu laran (inpektor jeral la funciona/nonok). Ita mos hein servisu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) nebe hamriik gagah/bele dehan macan ba koruptor sira hodi asegura lalaok instituisaun estadu mos. Maibe Publiku la hatene kazu hira ona mak lori ba tribunal? Ga KAK keta iha problema ruma sobre kombate korupsaun (duvidas)? Mesteriozu servisu ida nee sai duvidas ba programa/projetu kombate korupsaun iha rai doben nee. KAK nia problema nee sa? Lei mak la forte ga, ou rekurcu mak la too (rekurcu saida?) ga keta iha seluk?
Oras nee, Timor Leste hela deit ona Igreija, Media (Jornal no Radio), Akademista/Kampus no ONG. Maibe “ Keta Haluha ” funsaun kontrola instituisaun non govermental sira la funciona ho-diak tamba governu mos oferece apoia oioin ba sira (iha sentimentu La-dun diak ita kritika orcida la hetan ona apoia). Media seluk hanesan TVTL servi deit politikus nebe gosta pencitraan. Nunka ba baze ho iniciativa rasik halo investigasaun ba problema povu, maibe ida lao ronbongan ho ministru nee iha. Aliende buat hira temi iha leten, politikus rasik la iha sentidu hodi servi nia povu no gosta liu buka frakeza lei hodi subar an. Sentimentu nacionalismu fraku no Mental halo diak ho hadi’a la iha. Buat hirak nemak estraga lalaok sistema kontrola estadu Timor Leste no kontribui ba Nasaun Failadu nebe  lansa husi The Fund for Peace iha tinan nee (2012).

Povu Hein Biblia Desenvolvementu Nebe CNRT Kria Ona Hodi Implementa

Esperanca bo’ot iha AMP jilid 2 hodi muda buat hirak nee. Mesmu ema tuur iha governu mayoria sei hanesan maibe governu foun i planu mos pasti foun. La tutan hahalok hira nebe liu ona. Komit ba Kombate korupsaun, povu kontenti no hein desenvolvementu jalan tol iha tasi mane (Lospalos-Suai), estrada kaber, projetu mos kaber/iha kualidade, eskola diak, Kodoras Mina GS mai Timor, Hatun Kiak ho loke kampo servisu ba jovem, agrikultur sei diak no seluk tan. Buat nebe biblia hakerek ona, ami hein nia implementasaun. Fiar katak AMP Jilid 2 sei Halo povu sai nain ba ukun an, nain ba moris diak, nain ba nia rai rasik, nain ba nia estrada hodi facilita sira nia produtu ba  merkadu, nain ba liberdade, nain ba siguranca, nain ba be mos, nain ba uma hodi hela. Povu mak estadu, tan nee governu nia decijaun labele sai Homo Homoni Lupus ba nia povu. Buat nee reflete iha decijaun politika. Estadu signifika Ajente/autoridade hodi toma-konta problema povu (Roger F. Soltau), husik hela interece partidaria hodi hare problema kommu. Ami hein servisu no dedikasaun membru estadu hodi realiza povu tomak nia mehi. Maofi.

Autor oras nee dadaun servisu iha UNDIL Fakuldade Ekonomia.
Artigu nee publika ona iha jornal Timor Post no Independenti

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Papel Auditoria Interna iha Instituisaun Estadu Timor Leste

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Kualidade de Dadus Census 2015 Entre Espektasaun Governo no Obstaklu