Povu Harii Estadu Hodi Servi
(Semak Dehan Povu Rekere Nee Sala?)
Ita tomak
hatene, kompremisu politika nebe hato’o la iha baze no komitmentu nebe ho
seridade, talves hahoris ironia. Nune mak politikus. Sira nia kompremisu nee
biasa tiha deit, sira promete atu halo ponte mesmu la iha mota (Nikita
Kruschev). Nikita nudar Premeiru Ministru Uni Soviet 1958-1964.
Nikita koalia refere ba nia an reprejenta politikus iha mundu inklui Timor
Leste. Reflesaun nee sai faktus wainhira ita lee openiun politikus nebe dala
barak fo sala ba nia povu rasik.
Falta eskola hodi halo atividades ekonomia atu sustenta nia moris (Hatubelico-Ramelau hun) |
Iha Timor Leste, ita konkorda
katak estadu labele hanesan fali Thomas Hobbes difini, katak estadu nebe ho
knaar absoluta sai Monster buas, nebe mosu ho distancia mos hatauk nia cidadaun
(Leviathan esplika). Maibe ita banati tuir konseitu estadu nebe John Locke
hatete nune sai reflesaun ba politikus hodi iha sentidu servi povu nebe as du
ke grupu ka pesoal. La iha tan sentementu (diskriminasaun) rasa, ko’or, suku ka
partidu durante asume kargu publik hodi atende prekupasaun publiku. Labele mos
fo espasu ba argumentu tuir mai nee: “ Povu
Ejeji Be Mos, agora nai-ulun hatan Be Mos la iha tamba povu sobu at hotu
kanu nebe governu monta. Seluk fali vendedor ejeji fatin fa’an diak hodi
facilita sira aktividade komerciu, maibe ulun-boot sira hatan merkadu halo
laos hodi hela metin maibe hodi fa’an, tan nemak facilidade nebe estadu fornece
la sufisiente”. Perguntas, semak responsavel ba asuntu nee? Se kanu
monta sai amostra deit (laran mamuk), tamba sa tenke monta? Se merkadu halo ba
publiku maibe husik povu mak jere rasik depois at semak kulpa? Estetementu
ukun-nain sira nee sai reflesaun no hamosu pesemista forte ba povu tamba
argumentu hanesan sei hatan ba problema estradas, ponte, eletrecidade,
agrikultur, eskola publiku no sst. Buat hotu povu mak sala tamba nomea sira atu
servi maibe rajaun iha leten hatudu katak resposta atu asigura sira nia kadeira
ou buat seluk.
Observasaun Estudante Fak. Ekonomia UNDIL Iha Merkadu Manleu-Uana
Estadu harii tamba konsensus
povu Timor Leste tomak, i kompletu ho instituisaun estadu hodi hatan no servi nia
povu. Nudar nasaun kiak, aktividade vendedor hanesan meus nebe povu halo hodi
kontribui ba desenvolvementu ekonomia nasaun. Facilidade publiku (merkadu) nebe
maka governu fornece atu ha-kbiit sira diak liu tan, ho nune bele hamriik
mesak. Funcionamentu merkadu nebe diak hare husi aspetu ekonomia sei fornece espasu
ba aktividades ekonomia povu barak i ajuda governu iha parte kriasaun servisu
ba publiku. Halo povu la bele dependenti ba estadu du ke obriga an sai ferik
katuas lalais hodi hetan osan terceira idade (falcu). Buat nebe presija governu
aprecia no facilita duni. Observasaun estudante no dosente Fakuldade ekonomia
UNDIL ba kestaun vendedor merkadu Manleu-Uana hatudu katak, premeiru lamentasaun vendedor sobre
facilidade nebe promete husi governu momentu muda sai husi Comoro sidauk
realiza liliu sintina no eletrecidade. Sigundu
Asesu komunidade ba merkadu refere menus tamba la iha asesu transporte publiku (mikrolet) no taksi karun ($ 4 Ba Mai).
Impaktu husi vizitante nebe menus halo rendementu vendedor tun, i ho rajaun
nemak sira barak halai sai husi neeba hodi fa’an iha dal-dalan. Faktus ita hare
iha merkadu nebe governu halo maibe nunka utiliza: Merkadu Bidau St. Ana abandona no merkadu
Taibesi harii tiha la utiliza, i depois mosu tan merkadu hali laran. Halo nusa
mak Merkadu rua nee distancia besik malu deit? Publiku duvida ba planu sira
nune. Governu tenke hatuur nia planu klaru no evita duvida publiku. Fiar an
katak planu sira nee organizadu laos tamba deit fahe projetu ba malu. Ita mos
observa katak, planu desenvolmentu merkadu refere emerjencia (darurat) deit. La
lokazi vendedor iha fatin ida, la iha jestaun merkadu (pakoti ho planu), no
publiku mos presija hatene (tenke iha avizu sai media) nune la iha merkadu nebe
mosu arbiru. Buat hirak nee, wainhira trata ho diak sei hare Dili nebe
organizadu, furak, ho ambiente saudavel. Povu nebe sala-nain sempre iha
esperanca ba planu foun tamba Governu foun, dedikasaun no servi mos foun, laos
argumentu defende kadeira.
Filosofia Servi Ba Publiku
(Public Service)
“”Servisu ho dedikasaun ba ita
nia nasaun nia futuru maka bele alkankasa desenvolvementu sosial, ekonomiku,
fiziku, politika, sientifiku no kultural nebe ita nia povu hakarak, merese, no
iha dereitu ba” Diskurcu Prezidenti da Republika
iha Tasi Tolu dia 20 de Maiu 2012.
Reflesaun
nebe presija governu rona no buka meus hodi tranfere ba planu desenvolvementu. Public
service nudar dereitu individual nebe aseguradu. Lei internacional fo garante
hodi atinji dereitu refere atrevesa konvensaun internacional ba dereitu umanu.
Konvensaun nee mosu antes deklarasaun jeral dereitus umanus ONU nian iha dia 10
Desembru 1948. Timor Leste mos adopta artigu 23 konstituisaun RDTL refere ba
deklarasaun ONU nee. Rekuinecementu estadu hodi servi nia povu nudar dever
konstituisaun i hakarak ga la kohi estadu tenke prense. Ho nune, knaar governu
mak tenke fornece public service nebe diak ba nia cidadaun. Nee reflete iha decijaun
publiku atu fornece sasan publiku nebe iha kualidade no sufisiente ba nia povu.
Tinan lima kotuk despeza estadu kuaze $ 5 Biloens liu, i gastus sira nee
mayoria atu sustenta makina estadu hodi hahoris public service nebe iha
kualidade, efesiente no efekasia. Ohin loron Publiku iha dereitu hodi rekere
rejultadu formasaun nebe lao tiha no tempu ona servidor iha governu laran
hatudu/dedika iha terenu (povu nudar nain ba poder) bele sente. Buat nebe
kontrariu mak implementasaun planu estadu nebe furak nia rejultadu sai at tamba
kapacitasaun nebe membru governu sira hetan la uza hodi defende asuntu kommu
maibe atu estraga fali, exemplu rehabilita estrada ho osan boot maibe nia kualidade
menus liu, seluk ita hare distribuisaun fos subsidiu ba povu hatudu momos katak
mental buka lukru uza emblema estadu hodi habokur an as. Hahalok nee rejulta estadu
lakon dala rua, lakon osan no tempu hodi hetan kapacitasaun. Failancu projetu
nee akontese tamba ita la kontrola ho diak, dala ruma ita husik tamba hetan pursentu, ou tamba
familia. Se nune, ita nia dedikasaun nudar servidor publika oinsa? Baze
argumentasaun kestaun public service tuir Janet Denhart no Robert Denhardt katak
servi ba publiku nudar administrasaun publiku hodi fornece, tratamentu, no
servi ba publiku nebe justu i la iha deskriminasaun. Filosofia nee servidor
publika presija baniti hodi halo knaar servi ho diak atu nune saida Prezidenti
da Republika koalia bele akontese.
Estadu iha Dever Hodi
Fornece Sasan Publiku (Public Goods)
Servidor
estadu oras nee halo argumentu hodi defende an ho rajaun oioin hasoru publiku
sobre fornecementu facilidade publiku. Sasan Publiku (public goods) nebe
presija estadu fornece tuir konstituisaun mak sasan nebe kria hodi atende
nececidade publiku hanesan estrada/liron, ponte, eskola, saude, eletrecidade,
be mos, transporte, ema terceira idade, defesiente, no sst. Nee parte husi sasan
public nebe estadu tenke responde. Knaar nee iha governu nia liman atravesa nia
decijaun politika. Tamba sa sasan publiku sira nee nunka sai prioridades planu
governu? Oras nee estadu iha osan barak hodi governu jere, i tinan lima kotuk
hatudu katak politika alokasaun halo instituisaun estadu deit mak bokur. Povu
hetan saida? Estrada kuak mak iha, eskola publiku sabraut, kualidade encino
nebe sai retorika no sst. Tan nee, se povu mak estadu entau nia iha dereitu hodi
rekere ba governu. Realidade “Osan agora barak mak fakar iha ESTRADA KUAK
maibe rai KUAK oras nee ita hare luan liu ona, i ita tauk mak luan liu ona
entau KUAK sai tiha be liun/danau”. Bele halo Timor nee naben ka neneik
sai tiha tasi alias tenggelam. Ita hahu kria grupu ELITE ka klase ekonomia
mediu ba leten, nebe kompostu husi pengusaha muda, pengusaha esternu, politikus
no seluk tan, leitoris bele identifika rasik ba. Sira hahi ukun-nain hodi asesu
ba Orcamentu Jeral Estadu (OJE) barak i kadaves bele sai nain ba instituisaun
estadu. Ukun-Nain atu servi ga, atu sai Na-in ba instituisaun estadu? Tinan
lima kotuk ita hare ona katak kriasaun OJE nebe hahu husi $ 700 miloens liu
(2007) no ikus tinan 2012 too $ 1,7 biloens hodi servi publiku maibe wainhira
ita analiza husi kontestu distribuisaun rendementu nasaun, ema hamutuk 28 mil
liu mak hetan benefisiu, restu pengusaha muda no pengusaha esternu nebe joint
ho politikus sira nebe halo aktividade bisnis. Nemak hau dehan NA’IN
BA EKONOMIA ESTADU tamba hetan lukru atravesa decijaun publiku. Hau sei
lembra Amo Basilio hateten ” Oinsa
Governu Hatene Estrada Kuak, se osan sosa kareta foun deit wainhira halai tuir
liron kuak mos sira la sente tamba
kareta mola joga kapas, tamba nemak sira husik estrada nune”.
Oinsa Ita Fiar Ita nia Sistema
Kontrola?
“ Numeru Violencia Laos tamba
Rasionalidade Ema nebe Hakarak Krimi, maibe Ambiente Ekonomia no Social nebe
maka Kria Atraves Decijaun Publiku (Public Policy), inklui Despeza ba Policia,
Kastigu ba Ema nebe Kontra Lei, Oportunidade Servisu, Eskola no Programa
Treinamentu ” Gary Becker teoria ekonomia alternativa.
Asaun kontra lei tamba iha
motivasaun ekonomia, tan nee Gary Becker fo hanoin alternativa ida hodi evita
(ho nia teoria hahalok ekonomia), konforme ba ita hodi utiliza ga lae. Teoria
nee hanesan opsaun alternativa ida iha ambiente ekonomia hodi sai sasukat ba estabilidade
socio-ekonomia nebe fo mos impaktu ba esabilidade rai laran. Realidade ita kontrariu
tamba motiva ekonomia, bele hatete katak ukun-nain koncedera lei hanesan kurtina
i sira mak sai duni nain ba sistema kontrola. Exemplu: Politika kontra lei
nunka fo sala, hare fos folin subsidiu maibe fa’an folin la tuir Motivu
ekonomia). tuir termu subsidiu katak sasan nebe kona ona subsidiu ho legalmente
la-iha rajaun hasa’e tan folin i governu tenke garante ida nee. Ita asiste
oinsa Utiliza poder povu hodi aprova osan boot ba hadia estrada, rejultadu hadi’a
mak ita hare iha Dili laran. Parte saude; Povu nia moris sai bisnis ona,
receita aimoruk oras nee iha klinika privadu nebe espailha. Ita fila politika edukasaun
mos halo ba bisnis/folin karun, la iha politika nebe diak hodi fo espasu ba
povu hodi eskola to’o Universidade. Perguntas, Semak kontrola? Ita
hakarak instituisaun estadu nebe forte hodi servi povu maibe politikus halo
rajaun kontrariu “ Governu Forte So Oposisi Forte. Se nune, estadu lakon osan
no tempu halo elisaun hodi hetan deit oposisi nebe forte? PRESIJA HALO REFLESAUN
!!!. Tamba sa ita halo elisaun, se hakarak rejulta oposisi mak forte? I Oposisi
atu halo saida? Tuir hau, objetivu halo elisaun hodi rejulta estadu nebe forte
hodi servi nia povu. Esperencia liu ba ita nota ona oinsa oposisi
funciona ho diak maibe governu la pusing i at liu mak sai fali rajaun politika
hodi fo sala oposisi. Ita konsume demokracia ga demo-bulak? Tan nee, koalia
sistema kontrola tuir hau, sistema kontrola rua mak publiku la dun fiar: Parlamentu Nacional (odiu politika tamba la
gosta kritika/masa bodoh), seluk mak instituisaun kontrola nebe iha governu
laran (inpektor jeral la funciona/nonok). Ita mos hein servisu Komisaun
Anti Korupsaun (KAK) nebe hamriik gagah/bele dehan macan ba koruptor sira hodi
asegura lalaok instituisaun estadu mos. Maibe Publiku la hatene kazu hira ona
mak lori ba tribunal? Ga KAK keta iha problema ruma sobre kombate korupsaun
(duvidas)? Mesteriozu servisu ida nee sai duvidas ba programa/projetu kombate
korupsaun iha rai doben nee. KAK nia problema nee sa? Lei mak la forte ga, ou
rekurcu mak la too (rekurcu saida?) ga keta iha seluk?
Oras nee, Timor Leste hela deit
ona Igreija, Media (Jornal no Radio), Akademista/Kampus no ONG. Maibe “ Keta Haluha ” funsaun kontrola
instituisaun non govermental sira la funciona ho-diak tamba governu mos oferece
apoia oioin ba sira (iha sentimentu La-dun diak ita kritika orcida la hetan ona
apoia). Media seluk hanesan TVTL servi deit politikus nebe gosta pencitraan.
Nunka ba baze ho iniciativa rasik halo investigasaun ba problema povu, maibe
ida lao ronbongan ho ministru nee iha. Aliende buat hira temi iha leten,
politikus rasik la iha sentidu hodi servi nia povu no gosta liu buka frakeza
lei hodi subar an. Sentimentu nacionalismu fraku no Mental halo diak ho hadi’a
la iha. Buat hirak nemak estraga lalaok sistema kontrola estadu Timor
Leste no kontribui ba Nasaun Failadu nebe
lansa husi The Fund for Peace iha tinan nee (2012).
Povu Hein Biblia Desenvolvementu Nebe CNRT Kria Ona Hodi Implementa
Esperanca bo’ot iha AMP jilid 2
hodi muda buat hirak nee. Mesmu ema tuur iha governu mayoria sei hanesan maibe
governu foun i planu mos pasti foun. La tutan hahalok hira nebe liu ona. Komit
ba Kombate korupsaun, povu kontenti no hein desenvolvementu jalan tol iha tasi
mane (Lospalos-Suai), estrada kaber, projetu mos kaber/iha kualidade, eskola
diak, Kodoras Mina GS mai Timor, Hatun Kiak ho loke kampo servisu ba jovem,
agrikultur sei diak no seluk tan. Buat nebe biblia hakerek ona, ami hein nia
implementasaun. Fiar katak AMP Jilid 2
sei Halo povu sai nain ba ukun an, nain ba moris diak, nain ba nia rai rasik,
nain ba nia estrada hodi facilita sira nia produtu ba merkadu, nain ba liberdade, nain ba siguranca,
nain ba be mos, nain ba uma hodi hela. Povu mak estadu, tan nee governu nia
decijaun labele sai Homo Homoni Lupus ba nia povu. Buat nee reflete iha decijaun
politika. Estadu signifika Ajente/autoridade hodi toma-konta problema povu
(Roger F. Soltau), husik hela interece partidaria hodi hare problema kommu. Ami
hein servisu no dedikasaun membru estadu hodi realiza povu tomak nia mehi. Maofi.
Autor oras
nee dadaun servisu iha UNDIL Fakuldade Ekonomia.
Artigu nee publika ona iha jornal Timor Post no Independenti
Artigu nee publika ona iha jornal Timor Post no Independenti
Komentar