Postingan

Menampilkan postingan dari September, 2016

LEGALIZAUN DIPLOMA “ GARANTE DIPLOMA NIA ORIJINALIDADE” ITA BOBAR MALU_DRAFT 3

Gambar
MANEIRA KONTROLA GA ITA BOBAR MALU Husi Crispin da Costa Perreira Atu difini deit topiku ida leten mos sai fali polemika mai atan hau; orcida hau dehan diploma falsu, instuisaun nebe hasai diploma mak falsu, ou diploma sosa deit, nsst hirak nee los hotu, no sai prekupasaun publiku i estadu nia dever hodi garante. Legalizasaun diploma nebe ministeriu edukasaun halo ha-mosu duvidas oioin, liliu difinisaun kriteriu no argumentasaun husi funcinariu nebe rekolha dokumentu. ,,,,,,,,,,,,,,Antes hau elabora topiku iha leten, ita hotu koko hare urjencia saida no tamba sa mak obriga ministeriu edukasaun ha-mosu forma ida ne’e? Premeiru; ida ne’e sistema kontrola ida husi governo hodi fo garantia ba cidadaun tomak konaba rumoris nebe menciona iha leten. Publiku mos tenke hatene konaba instituisaun akademika nebe merese no hetan rekonecementu husi governu Timor Leste hodi fornece edukasaun ba nia povu. Maibe kritika  ba governu katak Kontrola ida ne’e efetivu liu halo antes ema ba eskol

ELITE EKONOMIA BOKUR ONA_DRAF1

Gambar
AGORA HANOIN LISUK BA EKONOMIA ESTADU (POVU) Reflesaun Badak ba Partidu Politiku 2017 Reflesaun 1 Elite ekonomia tuir hau nia hanoin katak sira nebe mak hetan preveleiju husi kuelker decijaun nebe mak governo/estado foti hodi goja no hadiak sira vida ekonomia liu husi salariu (publiku no privadu), atividade emprenza, no pensaun oioin. Hare husi oportunidade hodi asesu ba rekurcu estadu hatudu katak  klaramente ema sira nebe mak iha kapacidade intelektual, politikus, emprezariu, no veteranu sira mak hetan preveleiju liu. Hau mos la-kestiona ba kestaun nee tamba sira iha dereitu, maibe ida sai pontu inportante mai hau mak oinsa SIRA ” trata ekonomia estadu (povu)”? Oinsa los mak governo kria oportunidade hanesan ba ema barak! Ita hotu konkorda katak Liberta Povu laos-ona slogan iha tempu rezistencia maibe governo tuir nia knar tau iha asaun hodi tulun povu iha area rural atu hetan mos preveleiju ukun rasik an. Elite sira nia sente rasik katak vida moris ekonomia iha 19