Postingan

Democracia, Elisaun Prezidencial 2017, no Konjuntura Politika Partidu Fretilin; DRAF1

Gambar
Obstaklu no Vantagem ba Democracia Kafe Diskusaun Lu-Olo Crispin da Costa Perreira "Sociadade liliu politikus tenke iha ona konsencia katak labele tama iha lasu elite balun nebe mak koncedera elisaun nudar kompetisaun entre nivel ou grupus politika. Kuandu manan fo hamnasa ba nia inimigu politika nebe lakon. Ne'e lalos, se akontece nune sei ha-fraku bargaining position nebe democracia rekere husi povu. Tan democracia nudar sistema politika nebe sai solusiona desafius estado iha tempu modernizasaun. Se elisaun tuir lolos husi ita ba ita? Entau povu tenke matenek no la-presija tuir grupu sira nebe ha-klot difinisaun elisaun. Katak sira nebe koncedera elisaun hanesan eventu gaba-an ou gaya-gayaan no at-liu insulta malu". Maibe Democracia nudar sistema nebe fo espasu ba poder nain (povu) hodi participa iha governasaun, no democracia mos hanesan dereitu halo espresaun. Aliende ne'e, Democracia mos nudar maneira hodi respeita diferenti; Katak diferent...

LEGALIZAUN DIPLOMA “ GARANTE DIPLOMA NIA ORIJINALIDADE” ITA BOBAR MALU_DRAFT 3

Gambar
MANEIRA KONTROLA GA ITA BOBAR MALU Husi Crispin da Costa Perreira Atu difini deit topiku ida leten mos sai fali polemika mai atan hau; orcida hau dehan diploma falsu, instuisaun nebe hasai diploma mak falsu, ou diploma sosa deit, nsst hirak nee los hotu, no sai prekupasaun publiku i estadu nia dever hodi garante. Legalizasaun diploma nebe ministeriu edukasaun halo ha-mosu duvidas oioin, liliu difinisaun kriteriu no argumentasaun husi funcinariu nebe rekolha dokumentu. ,,,,,,,,,,,,,,Antes hau elabora topiku iha leten, ita hotu koko hare urjencia saida no tamba sa mak obriga ministeriu edukasaun ha-mosu forma ida ne’e? Premeiru; ida ne’e sistema kontrola ida husi governo hodi fo garantia ba cidadaun tomak konaba rumoris nebe menciona iha leten. Publiku mos tenke hatene konaba instituisaun akademika nebe merese no hetan rekonecementu husi governu Timor Leste hodi fornece edukasaun ba nia povu. Maibe kritika  ba governu katak Kontrola ida ne’e efetivu liu halo antes ema ba e...

ELITE EKONOMIA BOKUR ONA_DRAF1

Gambar
AGORA HANOIN LISUK BA EKONOMIA ESTADU (POVU) Reflesaun Badak ba Partidu Politiku 2017 Reflesaun 1 Elite ekonomia tuir hau nia hanoin katak sira nebe mak hetan preveleiju husi kuelker decijaun nebe mak governo/estado foti hodi goja no hadiak sira vida ekonomia liu husi salariu (publiku no privadu), atividade emprenza, no pensaun oioin. Hare husi oportunidade hodi asesu ba rekurcu estadu hatudu katak  klaramente ema sira nebe mak iha kapacidade intelektual, politikus, emprezariu, no veteranu sira mak hetan preveleiju liu. Hau mos la-kestiona ba kestaun nee tamba sira iha dereitu, maibe ida sai pontu inportante mai hau mak oinsa SIRA ” trata ekonomia estadu (povu)”? Oinsa los mak governo kria oportunidade hanesan ba ema barak! Ita hotu konkorda katak Liberta Povu laos-ona slogan iha tempu rezistencia maibe governo tuir nia knar tau iha asaun hodi tulun povu iha area rural atu hetan mos preveleiju ukun rasik an. Elite sira nia sente rasik katak vida moris ekonomia ih...

EMA HOTU MEHI ATU SAI EMA DILI

Gambar
CRISPIN DA COSTA PERREIRA Tamba sa? Nia resposta Dili-cidade, Dili-servicu barak, Dili-iha informasaun oioin, Dili-kapital, Dili-Malae barak, Dili-iha kristu rei, Dili-iha Joao Paulo, Dili-iha raihenek mutin, Dili-iha Timor Plaza, Dili-iha Colmera, Dili,-iha tasi tolu, Dili-iha monumentu 12 Novembro, Dili-iha Bioskop, Dili-iha Largo Lecidere, no Dili O nia furak halo ami mehi atu-ba. Laos deit fatin rame-rame,  maibe Dili mos nudar Kapital ba desenvolvimentu rekurcu umanu/eskola colegio sira. Hahu eskola infantil to’o universidade nia hun/abut iha Dili. Tamba sa Dili? So Dili mak iha eskola diak, laos eskola publiku maibe  eskola privadu (Colegio) : Iha Eskola Colegio St. Madalena de Canossa, Colegio Paulo Sestu, Colegio Kurasaun de Jesus Becora,  Colegio Sao Miguel, no Colegio Sao Pedro. Eskola Colegio sira ne’e perparadu hodi fo atendementu ba estudante sira iha aulas, bibleoteka, profesor/a inklui implementasaun kurikulu nebe mak koresponde-ho desenvo...

POLITIKA FISKAL TIMOR LESTE NO REALIDADE

Gambar
EKONOMIA TIMOR LESTE ESTADU RIKU TEBES; OINSA FORMA EKONOMIA-POVU IHA BAZE? Crispin da Costa Perreira Politika Fiskal nebe Governo no Parlamentu Nacional HALO!!! Politika Fiskal (fiscal policy) signifika implementasaun/operacionalidade nebe governo halo hodi jere financeiru estadu. Nia objetivu mak: atinji stabilidade nacional, dudu kresementu ekonomia, kria kampo de trabalho, realiza justica ekonomia-social, realiza distribuisaun rekurcu nebe justu, no-ikus prevene desenpregu no garante stabilidade folin. Hare-ba objetivu hirak nebe apresenta mayoria sidauk reflete iha ita nia politika fiskal durante ne'e. Tendencia politika fiskal Timor Leste fo deit fo konsume ba makina estado bot-liu (bokur los) wainhira ita kompara-ho investementu.  Semak bele garantia sustentablidade ekonomia nasaun ba futuru? Nia resposta mak; Ukun-nain sira nebe iha dadaun no nia povu rasik. Hare-ba reposta iha leten mosu perguntas oioin inkuindu KULPA KARIK IHA SE (lideranca ou povu). K...